Post 29.

Allrighty my mateys. Kätte on jõudnud päev, kus ilmub taaskord kokkuvõte toimunust.
Koolinädala jooksul väga palju ei toimunudki ikka sama, lapsed koju, mängime, sööme ja muud huvitavat midagi. Kusjuures see nädal nii palju koristada polnudki, sest vanemad poisid tahtsid raha teenida ja koristasid ise enamus ajast, muutis minul ainult elu kergemaks.
Reede õhtul vaatasin ma lastega Riot ja seejärel tegin end ops-ops kiirelt valmis. Andy tuli võttis mu minu lemmiktaksojuhiga peale ja sõitsime Watfordi. Teepeal muidugi arutasime kõike Nora eraelust ja muudest asjadest. Andy ja see taksojuht koos võiks panna reaalselt oma komöödiashow üles, sest nii naljakat juttu pole lihtsalt võimalik toota. Igatahes sinna jõudsime, polnud mul õrna aimugi kus asuvad mu hispaania sõbrannad või eesti omad, mistõttu ma ja Andy läksime istusime mõneks ajaks Bedi maha ja ajasime niisama juttu. Seejärel otsustasime liikuda Oceana poole, kuid enne otsustasime teha pubis ühe joogi veel. Samalajal kui me pubis olime nägin ma aknast välja vaadates ühte hispaanlannat maas istumas. Läksin jooksin siis kiiresti välja, et uurida, miks ta istub seal. Kuid oli üsnagi selge, et neiu oli liiga purjus et endaga hakkama saada. Mina ja Andy hakkasime siis ta eest hoolt kandma, ma jooksin kebabiputkasse ja ostsin hunniku vett ja Andy pani tal jope kinni ja tassis teda teise kohta , mugavamasse asendisse istuma. Mingi aja jooksul tuli vabatahtlikke tiim ka appi, kes aitas hoolt kanda siis nende eest. Kui Nora saabus otsustasime Andyga hispanlannad jätta vabatahtlike juurde ja ise edasi minna. Ma muidugi väga kaua Lloydsis olla ei tahtnud, sest suuremat isu alkoholi järele mul polnud.  Nurusin siis lõpuks Andy endaga kaasa Oceanasse. Teepeal nägime et hispaanlanna oli ikka sama koha peal ja tal polnud sugugi parem. Koju ka ei saand minna, sest keegi ei teadnud ta aadressi. Kõrvalpingile tulid siis mingid tüdod istuma keda Andy hakkas seepama ja mõne aja jooksul sai nad nõusse, et nad meiega Oceanasse tuleks. Ootasime siis neid neiusi sada aastat, kuni mul kõrini sai ja otsustasin järjekorda minna, sest kell oli juba reaalselt väga palju.  No muidugi Andy kohtas teepeal teisi neiusi , kellega ta oma aega raiskama hakkas. Sest kui ta ütles neiudele "äkki võtate mu numbri ja kui igav on saate helistada" , mille peale üks neiu vastas "ma tulin poolast siia tööle, sest ma kogun pulmadeks raha". Kusjuures kaalun seda nüüd ka seda korviandmise põhjusena kasutada. Seejärel läksime lõpuks Oceana sabasse, kus Andy oli jumala veendunud et me sisse ei saa, sest kell on juba nii palju ja uksed sissepääsemiseks suletakse. Ah Andy üldse polnud väga sümpaatne selles osas et me Oceanasse läheme. Kui turvani jõudsime sai turvaga jälle nalja visatud, sest eestlased pole siin just igapäevane nähtus. Niisiis kui sisse jõudsime ja tantsima sai hakatud, siis Andy meeleolu kohe muutus ja oli naelutatud tantsupõrandale. Aga kuna üks härra jõudis watfordi liiga hilja ja enam sisse ei saanud , otsustas Andy kurvastusega lahkuda. Õnneks nägin ma seal oma sõpra, kes kunagi minuga rongi ootas kella kuueni ja otsustasin siis temaga oma aega edasi veeta. Samal ajal kui bashmendi biidid möllasid lendas üks neiu läbi kahe kuti potsti põrandale ja rahakott lendas kõrgele õhku samal ajal ja langes täpselt minu kõrvale. Neiu ise vist ei mäletanudki, et tal rahakott oli, tõusis püsti ja hakkas edasi tantsima. Võtsin siis selle üles ja andsin selle tema kätte, tüüp oli imestunud, et tal üldse selline asi oli. Hahha. Noh igatahes. Pärast pidu jalutasin ma siis sama kutiga rongijaama ja ootasime jälle koos kaks tundi rongi. Jõudsin alles pool seitse koju. Väsitav.
Järgmine päev ärkasin uskumatult vara isegi ja otsustasin, et läheks hakkaks juba jõulushoppingut tegema. Võtsingi bussi Watfordi, kus sain ühe hispaania neiuga kokku. Käisime mööda charityshoppe ja ostsime igast pahna ikka. Ma ostsin endale veel riidevärvi, sest üks mu kleit oli glowsticki vedelikuga rikutud, mistõttu otsustasin ma selle üle värvida. Koju jüudsin hakkasingi sellega pihta, tahtsin muidugi asjaga kiiresti ühelepoole saada ja unustasin kätte panna enda kõrval vedelevad kindad. Muidugi olid mu käed pärast sinised ja lihtsa seebi ja vee kooslusel ja karmimagi nühkimise korral see värv keeldus mul maha tulemast. Guugeldasin ka igasuguseid vasteid internetist, kuid ükski neist ei aidanud ja 10-12 päeva oodata kunas mu nahk sureb ja maha tuleb ma ammugi ei tahtnud teostada. Pärast mitmetunnilisi katsetamisi ma andsin alla ja otsustasin olla sinine käsi edasi. Terve päeva veetsin ma toas vaadates filme ja olles niisama, rahulikult, kodus. Pere oli ka ära ja maja oli eriti vaikne. Mingiaeg tuli mulle Gerard külla, kellelt ma siis muidugi uurisin välja, mis toimunud on ja kus ta olnud on ja nii edasi ja saime selgusetud asjad selgeks aetud ja nüüdseks on kõik korras, vist. Suhtleme jälle.

Pühapäeval nohisesin ma rahuliku südamega kella kolmeni ja ärgates avastasin ma ainult Sonny kodust, teised olid ikka veel ära. Niisiis ma istusin oma toas ja nautisin rahulikku pühapäeva. Tegin issiga veel skaibikõne, kes soovitas mul äädikat katsetada sinise värvi puhul. Jumal olgu tänatud, see toimis, kuid mitte lõplikul määral, mõnest kohast on ikka veel sinine aga suurem osa on maas ja käel on ikka inimesetoon olemas. Otsustasin siis Saraga pubisse tähistama minna, ta rääkis mulle oma  sünnipäeva nädalavahetusest ja ma rääkisin talle mis hispaanlased watfordis korraldasid. Mõnus õhtu temaga, nagu alati. Igatahes jah, midagi põnevat nagu polegi, järgmine nädalavahetus lähen ma Birminghami, Meri-Katre juurde ta sünkarit pidama, nii et tuleb põnev aeg.