Elu mujal

Kuna lastel on vaheaeg siis ma saan nendega rohkem aega koos veeta. Olgu, eile nad olid oma semudega ja minu semuks oli siis arvuti. Täna aga läksime me bike raidile ja istusime maha pingi juures, kus saime näha, kui auto meie majja keerab. Ehk siis Rocky tellis endale uue tõukeka ja ootas seda juba ja iga kaubik, mida ta nägi, muutis ta eriti rõõmsaks, sest ta arvas, et see saabus. Kahju oli vaadata ta pettumust kui see siiski täna jõuda ei kavatsenud. Kuskil lõuna ajal hakkasin ma Buddy ja Rockyga ehitama rampi, kus nad trikke teha saaks. Käisime lausa naabri prügikastis tuhnimas, kas neil plaate ja muud taolist on. Naabriteks on meil tegelikult üks vanakooli autode remondikoda ja prügikastis neil otseselt prügi pole vaid pigem igast ehitus ja taolisi materjale. Igatahes saagisime, trillerdasime ja mässasime ja ramp saigi valmis. Lõpus oli meil juba päris külm ja ma olin üleni salli, jope ja Buddy väikestesse kinnastesse mässitud aga alla me ei andnud, tahtsime ühele poole saada ja saime ka. Väga awesome ja lapsed on õnnelikud. Tore päev oli.

Tahtsin lisada ühe väga ajuvaba viisi kuidas olla oma semule best wingman ever.

Nagu te juba aru olete saanud, siis uusi postitusi on näha siin nädala lõpus. Puht lihtsalt sellepärast, et nädala sees midagi põnevat ei toimu.
Niisiis alustangi reedega kus pärast mu igapäevaseid toimetusi panin lapsed filmi vaatama ja hakkasin end sättima. Nora tuli samuti siis siia. Kui valmis olime hakkasime rongile ruttama, käies teepealt Sparist läbi, et endale juua osta. Kõmpisime kiirsammul edasi, kui sisetunne üha valjemini karjus et midagi oleme unustanud. Piletid, need kõige olulisemad asjad olime unustanud tuppa. Andsin siis kingad Sara kätte, koti Nora kätte ja panin padavai kodupoole ja suurema segaduse loomisel ma need ka õnneks leidsin. Ruttasime siis jooksuga rongile. Watfordis otsisime esimese asjana pargi, kus oma alkoholi lahendada. Uurisin siis pileteid ja tuli välja et piletid vahetatakse käepaelteks kuni üheksani ja kell oli selleks ajaks juba 16 minutit 9 läbi. Võtsime oma viimased tilgad ära ja ruttasime esimesse osavõtvasse klubisse, kus meile anti ilusad roosad käepaelad. Kuna tuju veel peole kohe minna polnud otsustasime et läheme lõbustuspargi värkidele. Esimesena läksime Miami Drop Ice'le vms. Siis nägime kauguses Bumper Carsi kuhu me samuti läksime. Sõitsime seal 7 korda ja lõpuks olime nii proffid, et reaalselt nägime kokkupõrkeid ette ja oskasime väiksest vahest põrkamisteta väljuda. Ja seda kõike ühe käega! Mees, kes neid žetoone andis putkas, palus vahepeal mu kätt ka, millele ma muidugi pikemalt mõtlemata jaatavalt vastasin. Tal oli lausa sõrmus, mis oli mulle täpselt paras. Tundub et ennustas mu tulekut ette. Kui kell hakkas 11 lööma ja atraktsioonid vaikselt end sulguma panid, läksime Noraga Oceana järjekorda, kus nägime oma pliksi Sarat koos kolme hispaanlannaga. Tegime tutvust ja trügisime siis nende juurde.  Me Noraga läksime inimestest, kes järjekorras piletit ostsid tuima näoga mööda, sest meil oli juba wristband olemas. Hispaanlased aga polnud varem tolles klubis käinud ja mõtlesid et asi käibki nii ja tulid nagu pardipojad meil vuta-vuta järgi. Mingi imekombel turvad ei tshekkinud nende pileteid. Arvatavasti sellepärast et me olime üks grupp ja meie Noraga eesotsas juba kaugelt rõõmsalt lehvitasime oma käepaeladega ja eks ta arvas et neil ka need olemas. Kotikontroll oli eriti nõme, sest tshekiti absoluutselt kõik vahed ja rahakotid ka läbi. Hispaanlastele too eit veel ütles "Mulle ei meeldi hispaanlased, ma teen teile põhjaliku kotikontrolli". Igatahes see läbi elatud, läksime otsejoones puntoma. Vahepeal Noraga muidugi muretsesime endale juua. Rahvast oli absurdselt palju! Nägin seal muidugi Karli, kellega tutvusin juba väga ammustel aegadel ja keda ma näen absoluutselt igal peol. Mingi aeg avastas üks hispaanlannadest glowsticki maast ja hakkas sellega õhus ringi vehkima. Avastasin , et ma olen rohelisi täppe täis ja kõik ümbruses samuti. Glowstick oli katki ja sellest sai järgmine elamus, kõik tulid ümber, et oma riided ja nahk sellega võimalikult palju kokku saada. Igatahes. härra Wiley isiklikult astus Oceana lavale üles ja tema järel siinkandis väga nimekas diskor Annie Mac. Pidu oli väga lahe ja lõppes kella neljast hommikul. Õnneks oli Noral hea sõber, kes meid autoga koju sõidutas.
Laupäeva hommikul ajasime varakult kargud alla, et jõuda kumbki oma sihtkohta. Minu sihtkohaks oli London. Jõudsin vajatud sihtkohta 10 minutit hiljem aga õnneks siin on hilinemine igati normaalne, kõik saad kas rongi, bussi või tube'i süüks ajada. Istusin siis maha ja lasin nõeladel ja neiu Dominiquel oma tööd teha rääkides temaga absoluutselt kõigest. Väga tshill neiu oli. Lõpptulemus sellest nahkhiirest oli väga awesome ja ma siiani ei suuda silmi sellelt saada.  Tagasiteel sõitsin Watfordist läbi, et endale õhtuseks kostüümiks vastavad retuusid saada. Õhtul läksid Janey ja Simon mõneks ajaks välja, mis jättis lapsed minu vastutusse. Kuna Buddy ja Jamie olid väga häirivad laste filmivaatamise ajal, otsustasin ma, et on aeg neile õppetund anda. Nora võttis kaamera, mina maski ja hiilisimegi tagaaia kaudu välja. Läksin siis aknale koputama ja tegin eriti metslase hääli (siiani ei tea kuidas) ja hirmutasin nad täiesti ära. Nad hakkasid toas mind karjuma "Laura , tule siiia". Hahaha :D. Igatahes sellest on video mu feissbuukis ka, kui huvi on. Sättimise ajal tulid Rocky ja Lulu eriti armsalt mulle ja Norale enda väga lahedaid asju pakkuma, näiteks mina sain endale kõige armsama roosa-musta pika saba ja Nora nõiamütsi (mida ta muidugi peoajal ei kandnud -_-). Kõrvad tegin ma täiesti ise ja peab nentima, et täiesti nunnud olid. Watfordi viskas meid Simon ära ja seal läksime me Lloydsi baari jooma fishbowli. Pärast seda oli haigelt täis kõhu tunne ja enne inimese kombel tantsida ei saanud kui olid ikka korralikul krooksul lasknud väljuda. Tantsisime siis kuni kaks briti ladsi meid enda circlisse haarasid ja endaga tantsima panid. Üks nendest on kuskil bändis ja teine enda sõnul on Chelseas jalgpallur. Kahjuks ma ta nime ei mäleta, seega ei saa ma väga häkkida, kas vastas tõele. Kuigi ta näitas mulle pilte, kui ta oli Ameerikas massivsel jalkaplatsil. Ei tea. Pärast seda läksime Oceanasse. Kuna ma alati ütlen oma perekonna nime esitähe vale hääldusega siis seekord ma ütlesin oma esitähtedeks L and P, like I need to pee. Cloakroomi neiu sai ikka korralikult naerda selle peale. Pidu oli üsna naiss kuni ma ära hakkasin vajuma, sest mu heelsid hakkasid sallimatust üles näitama. Võtsin siis oma kingad jalast ja viskasin balleriinid otsa. Nagu taevas oleks kõndinud. Ja siis alles sai pidu korralikult alata. Tantsisime ikka päris kaua kuni nägime oma Lloydsi baari semusi, kellega tantsisime edasi. Ega kaua tantsida saanudki, kui oli aeg klubi sulgeda. Olime Noraga kõige viimased kes klubiustest lahkusid. Koju sõitsime minu lemmik taksojuhiga, kellele olen mina ka lemmik customer. Kui talle helistasin küsis ta kohe "Kas sa oled laura" ja kui jaatavalt vastasin ütles ta "Darling I try to be there in 10 minutes". Kojuteel rääkisime jälle ja igakorraga tunnen aina rohkem et kui ma siit riigist lahkun, siis tema on kindlasti üks nendest, keda ma igatsema hakkan.  Kodus tegime väikse nägla ja andsime unematile lõpuks võimaluse liiva silma valada.
Tänane on olnud relaxing päev kus ma filme vaadanud ja lihtsalt tuima passinud. Mõnus peojärgne päev.

Pärast kolmapäeva tuli neljapäev, kus ma samuti sain pool päeva vabaks. Kella neljast hakkasin alles tegutsema, ehk pidin Lulule järgi minema. Ta sõbranna juurde jõudes ütles Lulu, et ei taha veel tulla ja seega sain ma tunni veel vaba aega. Viiest läksin uuele katsele ja seekord ei punnind ta vastu ka. Kojujõudsime siis hakkasin ma süüa tegema ja Rocky jõudis ka mingiaeg. Õnneks oli üsna lühike tööpäev. Ahjaa, meil oli linnas selline asi nagu art bus. Tegu oli kahekordse bussiga, kus esimesel korrusel oli lounge tasuta söökide ja jookidega ning teisel korrusel oli kunstinäitus ning rõdu. Kohapeal oli kunstnik ise ka.  Väga awesome buss oli.
Reede läksin ma Lulul kella ühest järgi ja kooliees oli mingi kirbukas vms. Janey andis mul 3 poundsi, juhuks kui Lulu midagi osta tahab, mida ta ka tahtis, seega ostis ta endale sealt mega armsad valged karvased sussid. Kodus mürasime niisama, kuni Simon oma nädalaajaliselt puhkuselt tagasi tuli ja Lulu kohvitama ja shoppama viis. Seega sain mitu tundi veel vaba aega kuni nad tagasi tulid massiivsete toidukottidega. Peab nentima, et ma olen professionaal niigi täis külmkappi veel toitu juurde panema. Igatahes sõime siis õhtust ja pärast seda saabus Nora, kes siis end tuli üleslööma minu juurde. Pinnis mind veel peole ka aga keeldusin konstantselt sest mul oli raha täpselt ära plaanitud ja pidu see endalegi üllatuseks ei sisaldanud. Nora läks siis bussi ootama ja hoidis kontakti muga fesa teel. Ma siis lugesin meilist et mu appointment oli canceldatud, seega sain ma mitukümmend poundsi säästa ehk sain ruumi teha peo jaoks. Nora just kirjutas, et ta oli bussisuhtes alla andnud. Käskisin tal 10 minutit oodata ja sättisin ennast 0-positsioonist valmis. Isegi jõudsin küüsi lakkida selle aja jooksul. Alustasime oma õhtut Bedist, kus tellisime ühe koksi ja liikusime mööda tänavat edasi. Siis püüdis meid kinni üks Paparazzi promoja ja kutsus meid sinna peole. Küsisime piletihinda, milleks ta ütles meile 3 poundsi. Otsustasime et pigem mitte ja hakkasime jalutama, kui ta siiski meile selle tasuta pääsuna pakkus. Jõudsime sisse ja sama kiiresti kui sinna saime, me ka lahkusime. Järgmisena läksime Lloydsi baari, kus tellisime koksi, punusime vähe ja seejärel ostsime Noraga kahepeale Fishbowli. Vahepeal kadus Nora oma semuga ära ja ma jäin üksi selle suure fishbowliga, ma usun et suht joodiku mulje võis jääda. Samal ajal kui ma seal üksinda istusin ja oma promilli üritasin arvutada nägin ma vanemat naisterahvast, ütleks umbes 50ndates noore kutiga ,ütleks 23 maksimum, paar meetrit minu lauast eemal veiniklaasid käes möllu panemas. Parim vaatepilt minu elus, ausalt. Sealt hakkas mingiaeg rahvas ära kaduma ja otsustasime meie ka, et on aeg sammud mujale seada, milleks see nädal me valisime hoopistükkis Oceana. Seal puntodes andis lambist üks poiss mulle enda mega fat glowsticki, mille ma siis oma kaela riputasin ja et kindel olla, et see ollus kuidagi küljest lahti ei tuleks, panin ma selle rinnahoidjavahele. Kohtusin veel teiste eesti au pairidega ja üks islandi oma kellega samuti sai mõnusate biitide saatel enda pekki raputatud. Islanditshikk oli vähe suurem reivija hakkas rõõmsalt karglema ja siis tõukas endast 4 korda suuremat india onu. Onu vaatas üle õla et mis värkk on, mille peale liigagi purjus islandi neiu ainult naeratas, sest endameelest ta kõigest lõbus reivija. Järgmisena lükkas ta teda uuesti ja siis uuesti kuni onu väga kurjaks sai ja oli valmis juba selle pisikese heledapäise islandi neiuga kaklema minema. Kõigi üllatuseks oli selles neius julgust isegi selleks valmis olla, tõmbasime siis ta ära selle onu juurest ja puntosime rahus edasi. Mõne aja pärast olid kõik mu normaalsed sõbrad kadunud ja ei jäänud mul taaskord muud üle kui jälle üksinda tantsupõrandal oma samme näidata. Ei möödunud minutitki kui 3 kutti mu ümber piirasid, üks nendest hakkas lambist mulle bootyhumpi tegema (see mida neiud teevad olles pepuga kuttide poole) ja samal ajal ta sõber üritas teda eemale lükata, et ta saaks hammastega mul rinnavahelt selle glowsticki eemaldada. Siin on see normaalne. Tähendab, siin on kõik normaalne. Nagu on ka normaalne see, et kutt kes oma võiks öelda et ema suudles, oli Oceanas punumas ja üritas mulle külge lüüa. Lahkusin nende juurest ja puntosin ikka üksi kuni samuti üksik puntoja mu teele sattus. Otsustasime oma väed ühendada ja duoks hakkata. Peo lõppedes, sain teada, et ta samuti läheb junctionisse aga ta ootab bussi, mitte rongi ja tema buss oli sõitma hakkamas tunni aja pärast minu oma aga 2 tunni pärast. Vahepeal tuli meie juurde üks kutt, kes end tutvustas ja rääkis et kaotas oma valge golfi ära, et äkki oleme näinud. Päris väikene asi mida ära kaotada.. Igatahes, Christian otsustas minuga rongi oodata 2 tundi ja läks siis oma bussile, kus ta suutis magama jääda ja pidi tagasi kõndima 45 minutit. Mul oli kahju aga samas hea meel, et ma üksi ei pidanud ootama :D. Koju jõudsin ma pool seitse, samal ajal kui inimesed tööle sõitmas olid. Minu õnneks mul olid madalad jalanõud, mantel seljas, meik polnud laiali ja mul oli suur kott, nii et õnneks polnud mul kind of walk of shame.
Laupäeva hommikul lendasid mu tuppa härra sünnipäevalaps Rocky ja Lulu ning nõudsid kinki. Tähendab Rocky nõudis enda kinki, mille Lulu oli mu tuppa peitnud. Teadsin juba eelnev päev, et see pole hea mõte. Andsin neil kingi ja viskasin nad toast välja. Ei möödunud poolt tundigi kui nad olid tagasi, või siis üks nendest oli tagasi ja kutsus mind alla kinke vaatama, ma isegi ei viitsinud süveneda ja panin ukse kinni ja nohisesin edasi. Kuskil 11 ajal otsustasin, et lähen Watfordi shoppama, Rockyle oli kinki vaja, ostsin pileti Birminghami et Meri-Katre sünkarit peagi tähistada ja siis ostsin igast muud pudi-padi veel. Kuna nälg näpistas seadsin sammud mäki poole, sest seal on alati saada odavalt Wrap of the day. Minu õnneks oli tol päeval tšilline crispy chicken. Istusin siis laua taha , kus juba tegelikult istusid mõned inimesed aga kuna nad lubasid mind sinna siis miks ka mitte. Vastas istus mul umbes minu vanune kutt, kes väristas oma jalga, naine, kellega ta koos oli ütles et ära värista oma jalga, neiu läheb muidu ära. Kutt seepeale vastas, et ta väristas juba siis kui ma küsisin kas võin istuda, järelikkult ei häiri mind see :D. Igatahes see naine üritas ikka täiega meid seal paari panna. Ühel hetkel otsustaski ta vetsu minna ja 2 tüdrukut, kellega ta oli, kaasa võtta, et me rääkida saaks :D. Kui nad lahkusid küsisin, et kas too oli ta ema, millepeale ta vastas, et kõigest töökaaslane, et ta töötab vabatahtlikuna laste ja noortega. Saimegi jutupeale ja rääksime kuni nad tagasi tulid ja lahkusid. Selline ootamatu paik kohtumiseks. Kõtu täis sai, siis sõitsin ma tagasi koju , kus ma alustasin oma tööpäeva õhtusöögi valmistamisega. Valmistasin ise marinaadi kanale, mis minumeelest oli täiega hea! (Mainin veel, et ma pole kordagi elus midagi taolist teinud, ainsad toidud mis ma ise teinud olen Eestimaal on makaronid ja hakkliha). Vahepeal käis Nora ka läbi, kes tuli oma asjade järele, mis on siin juba oma kuu aega oodanud teda. Siis kui lapsed voodis olid ja vanemad tagasi tulid, läksime me Saraga spari ja ostsime kaks siidrit näkku. Poes veel rääkisime müüjatega, sest meie ID-kaardilt oli obv aru saada, et pole kohalikud ja tuli välja, et nemadki on mujalt riigist. Sri Lankalt, mille peale ma lõbusasti mainisin et mu vanaemal oli peika Sri Lankalt. Jalutasime siis Sara poole, kus kallasime siidrid klaasi ja ma nägin üle pika aja taolist asjandust nagu televiisor. Viimaks ometi sain normaalse inimese kombel näha x factori ülekannet. Kojuminek oli creepy, sest tänavavalgustid tol ööl olid täiesti nullis ja õhk oli mega jahe. Nii pea kui korraks voodile istusin, tundsin et sellist väsimust pole mul siinoleku ajal küll kunagi varem olnud ja vajusin insta sleepi.
Tänane algas mul suure koristusega, sest Rockyl oli hunnik endavanuseid energiapomme tulemas ja kõik vajas tegemist. Koristasin siis kõik ära ja nii kui ma köögist lahkusin ja tagasi tulin oli kõik segamini, uskumatu. Tegin veel kooki, kuna esimene läks aiataha, võinoh, ei läinud, aga keskelt polnud valmis ja Rocky meelest oli see katki siis ma otsustasin teha endale käharpea torti ainult et mitte käharpea, täiesti oma kohapealmõeldud retsept ja teise tordi tegin siis Rockyle. (FYI minu oma oli parem). Rahvas jõudis lahkusin ma vaikselt oma tuppa ja puhkasin. Enam pole palju, kui mul kogu Friendside seriaal läbi saab. Ootan uusi pakkumisi muide nii filmidele kui seriaalidele. noh, tegelt midagi ulme põnevat polegi lisada. Igatsesin räigelt kooliaega ükspäev. Mõtlesin sellest kuidas me mängisime tegude pudelikeerutamist koolis ja ma laual tantsisin. Ja kojujalutamised jne. Aah, nostalgia.

Reede magasin ma täiega sisse ja Simon tuli äratas mind üles, sellist nalja pole siinoleku ajal küll olnud. Igatahes läksin lastel kooli järgi ja kodus olid nagu ikka, tavalised toimetused. Pärast õhtusööki hakkasin ma ennast üleslööma, et jõuda Saraga koos bussile. Enne bussileminekut hellas Sara et ta hostdad viskab meid ära, sest ta ise ka WTFi. Sõitsime siis sinna ja lasime kokteilidel tulla (okei viin mahlaga pole kokteil). Olin jõudnud päris mitu juba alla kulistada kuni Nora saabumiseni. Mingiaeg kui Nora ja Sara suitsult tulid ütlesid nad "võta kodinad, me lähme vippi". Istusime siis seal kahe Kings Langley ladiga, kelle kulul sai shotte ja shampust lahendatud. Kella 12 ajal läksime alla korrusele teise klubisse. Seal sai veel paar jooki kulistada ning õntsat kutsuski juba tantsupõrandale. Seal nägin ma, et mingeid kutte pildistatakse ja otsustasin peale hüppata, tõmbasin Nora ka endaga kaasa. Minu õnnetuseks jäin ma pildile hiljaks ja seisin siis seal kohatult nende kuttide kõrval. Õnneks fotograaf ütles neile, et pilt polnud hea ja tehke uus, mille peale need random kutid tõmbasid mu enda ette pildile. :P Järgmisena otsustasin et why the hell not minna lavale tantsima, kui seal juba nii palju ruumi üle on. Tõmbasin taaskord neiu Nora kaasa ja puntosime ikka mõnuga seal. Vahepeal avastasin, et olen suutnud oma telefoni ära kaotada koos oma peegel-taskulamp-huuleläikega. Kui pidu läbi sai siis ma küsisin turvadelt kas äkki on see leitud. Pidin selgitama kõike- kuidas välja näeb, mis taustapilt jne. Õnneks oli telefon leitud aga aku oli kadunud. Huuleläiget nad kah ei olnud leidnud. Vat kus kaotus. Jalutasime siis Noraga subwaysse ja tellisime enda näljasusele vastava eine. Istusime maha ja lihtsalt out of nowhere hakkavad annoying tüübid juurde tulema. Sokkisime siis et oleme lesbarid et neist lahti saada, mis muidugi ei aidanud nii palju kui soovinud oleksime. Tellisime siis minu lemmik taksojuhi kes meid lõbusasti kojuviis ja mulle igast ilusaid sõnu ütles. 

Teisipäeva hommik oli eriti raske mulle, sest kallale oli tunginud külmetus, mille sain rattasõidust pärast higist korvpallimängu. Absoluutselt masendav seis oli ja täiesti võimatu oli mul normaalselt hingata. Pole nii hullult haige olnud sellest ajast saati kui ma põhikoolis käisin. Eeniveis, minu õnneks oli meil megad remonditööd siiski käsil ja suuremat koristust siiski teha ei saanud. Igatahes meil oli vanaema külas, kes mind aitas ja juttu rääkis. Igatahes ma ei oska kuidagi kokkuvõtteid teha ja ega mul eriti teha polegi, sest olin haige ja töötasin terve aeg.

Kuna mul absoluutselt und pole ja seekordne alkoholikogus mu sees on imetillukene, kui üldse eksisteeriv. Otsustasin , what the heck, viin teid siis juba kohe eluga kurssi.
Nimelt läksime täna Noraga klubisse (jah, esmaspäeval!). Esmaspäeviti on students night ja joogid odavamad kui reedeti. Kuid seekord ma õnge ei vajunud ja leppisin kõigest paari joogiga. Mingiaeg saabusid Bedi Nora sõber ja tema sõber. Plaan oli siis selline, et see kutt endiks minuga aga kuna mul ta vastu täiesti keemia puudus ja ta polnud absoluutselt minu maitse järgi inimene (ei räägi ainult välimusest) siis kavatsesin ma ta üsna ruttu oma kannult kaotada. Mingi hetk otsustas Nora lahkuda mistõttu ma puntosingi terve õhtu üksinda. Muidugi mulle pole kunagi üksindus või ülerahvastatus probleem ja tegin seekord selle, mis ma reedel tegematta jätsin. Tantsisin.  Tantsisin vist reaalslet iga inimesega sealt klubist ja ikka täiega nautisime ja laulsime kaasa. Täpselt nagu oma rahvas oleks olnud, kõik võtsid punti. Õhtu lõppedes olin ma jäänud kahe kutiga tantsima, kellega koos ka inimesekombel klubist lahkusime. Seekord ilma saatjata. Istusime maha ja kutid hakkasid arutama et kus nende raha kõik läinud on. Otsisime siis kaardimasinaid, mis kõik olid esmaspäeva õhtuks oma tööpäeva lõpetanud. Poisid siis täiesti hädas, et kuidas koju saada. Rääkisin siis nendega natu ja tuli välja, et üks nendest töötab Dallingus (kohvik, kus mu pere igapäevane külastaja). Rääkisime veel natuke ja kuna neil tõesti rahahäda käes oli, laenasin neil taksoraha. Kutt lubas mul järgmine kord Dallingus tagasi maksta ja veel hot chocolate kauba peale anda. Igatahes. Toredad tüübid. Tagasitee rääkisin terve aja taksojuhiga, kes oli mega tore india papi. Ta inglise keel ei olnud masendav ja ta oli väga muheda jutuga. Ta andis mulle enda kontaktkaardi, et edaspidi, ma saan tema taksoga odavalt koju. Kusjuures oligi odavam , kui teised taksod. Igatahes. Väga hea õhtu oli lõpuks. Mis siis et kurk haige ja nina kinni (nüüdseks jookseb), mind ei takista miski, kui siis mitte uni.

Tänane päev oli päris lõbus kui nüüd tagasi vaadata.
Kui ma alla korrusele omadega jõudsin leidsin sealt palja ülakehaga 20ndates kuti, kes on võibolla pisut rohkem aega õllejoomisele kui trennile pannud.  Igatahes, insta kui ta mind nägi, lõi ta nägu peerule ja ütles mul eriti rõõmsalt tere. Vahva algus mu päevale. Vahetasin siis riided ja koristasin lastetuba, sest allkorrusel ei saanud absoluutselt midagi teha, arvestades, et seal oli kõik kile all.   Rocky hommikul kooli ei läinud, sest tundis end halvasti aga lõunapausiks oli tal juba parem olla. Seega viis Saimps meid autoga kooli. Ootasime Lulut ja edasi läks Rocky oma teed. Kodus mürasime Luluga ja ma enamusaega pidin köögis veetma (tegema cheese and toasti ja siis teed jne). Seega oli see megavõimalus Benile oma töö natuke edasi lükata, et mind tundma õppida. Uuris kust ma pärit ja kauaks siia jään, mis tattoo mul on jne.  No, mingiaeg läksin ma siis Rockyle järgi ja siis oli topeltmüramine aga taaskord pidin veetma suurt osa ajast köögis (hide and seeki mängisime ja pidin numbreid lugema seal). No siis sai selle kutiga veel rääkida. Mingi hetk otsustasime lastega et lähme parki korvpalli mängima ja siis kui ma otsisin alt sahtlist pudelit tuli Ben oma tolmuste kätega ja toetas need mu seljale. Cheeky guy. Ütleme nii, et absoluutselt polnud aru saada, et tüüp täiega into me oli. Enne parki minekut mängisime natuke maja ees ja siis ta tuli ka, natuke mängima. Pargis olles tulid sinna ka Buddy ja ta semu Dove(?) kes vässasid Rocky ikka normilt ära. Tagasi kodus küpsetasin süüa ja muud põnevat ei olnudki. Paari tunni pärast Noraga WTFi peole.

Unustasin veel mainida, et see kutt kellele ma numbri andsin oli mulle saatnud sõnumi sisuga "Karl". Muidugi, ma ei teadnud et see oli see kutt. Ja muidugi ei suutnud ma uskuda, et ma oma numbrit kellegagi jagasin, arvestades et ma ei tea seda peast.  Seega viskasin oma häkkerskillid facebooki ja otsisin Karle Watfordist. Esimene vastus tundus juba selline partyperson ja tundus, et oli temamoodi. Kuigi mul polnud õrna aimugi, milline ta välja nägi. Lisasin sõpra ja natukese jutu järel, selguski, et oli õige inimene. Ma ütlen, ma olen skill.

Uhuhu, olen teid siin mõnda aega teadmatuses hoidnud või mis?
Tegelikult see nädal möödus väga kiiresti ja sellist ulmeliselt põnevat juhtumit polegi kohe letti visata.
Reedene päev oli tsipa teistsugusem, sest siis kui kooli läksime, oli seal mingi fundraising lõuna. Ehk siis, ostsid süüa ja see läks heategevusse. Edasi läksime lastega mingit puppet showd vaatama kooliteatrisse. See teater oli suurem kui Viljandis pesitsenud kino "Rubiin". Kojujõudes lendas Lulu oma sõbranna Cianna poole ja Rocky jäi koju. Pärast õhtusööki läksid Saimps ja Jänts välja ning jäin Rocky ja Sonnyga kolmekesi. Hakkasin siis filmi vaatama Rocksiga , Pacifier jälle. Saabus siis mingiaeg Nora, kelle ma panin enda asemele filmi vaatama, sest Rocks ei tahtnud üksi vaadata ja mul oli hädasti vaja pessu minna. Pesus käidud viskasin Norale toidu ette ja läksime siis edasi filmi vaatama. Kui film sai läbi oli kell juba nii palju, et meikimisaeg oli täpselt käes. Viskasin siis kleidid kingad selga ja enne väljaminekut jõudsin kümmekorda üles-alla joosta sest koguaeg jäi midagi maha.
Kodust väljusime ootasime paar minutit hispaanlanna saabumist ja seadsime sammud rongijaama poole. Sinnaminnes saime hulgaliselt signaalide osaliseks, sest olgem ausad, Kings Langleys pole üleslöödud tüdrukud väga tavaline nähtus.  Rongiga sõit oli väga kiire, sest üks peatus siiski. Sai taaskord Watfordi rongijaama vetsu külastada, kus ma tõmbasin oma näpud ikka täiega uksevahele. (tänaseks on näpud verevalumeid täis). Edasi liikusime tava kiirusega High Streedile, kus kohtusime kahe teise Hispaanlannaga, kellede nimesid ma tänaseks päevaks enam ei mäleta. Istusime Bedis maha ja tellisime double viina koksi seni kuni juba tunda andis et alkohol on täiesti jõudnud mõistusesse. Vahepeal vetsu külastades mäletan, et hakkasin seal neiudega laulma kaasa nende omamõeldud laulu, mis nad olid välja mõelnud, et vetsutädilt tasuta pulgakommi saada. Oh well, see sai selgeks, siis lahkusin sealt toredast kohast tagasi oma mugavale istmele aga mitte kauaks. Sest õntsõnts tõmbas kaasa ja jalad vedasid mind iseenesest tantsupõrandale. Sara ja Nora olid ka kaasas ja puntomar oli täies hoos. Mingi hetk avastasin tantsupõrandal, meie kõrvalt, et seal on hunnik kutte ülikondades (10 oli neid vähemalt). Ütlesin Norale, pole probleemi, me saame nendega tantsida ja järgmisel hetkel olin ma ülikondades kuttide keskel tantsimas. Tõmbasin Sara ja Nora ka veel ringi. Pärast südaööd otsustasime et on aeg oma kontsad alla korrusele vedada, teise klubisse, areasse, et sealne vaib ka endal üle keha käima panna. Kaks ülikonnas kutti tulid veel kaasa, kes meil juua ostsid. Rääkisime nendega natukene juttu ja siis tõbasime Saraga tantsupõrandale. Ega palju ei möödunudki kui mingi kutt juba mu endaga tantsima oli tõmbanud. Kuna mul pea käis juba natukene ringi, otsustasime maha istuda. Andsin talle täiesti purjus peaga oma numbri (kaine peaga isegi ei tea oma numbrit siin) ja ütlesin talle, et mine ära. Suht sõbralik neiu võinii. Edasi jalutasin ma makaronijalgadega vetsu poole, kus ma täiesti süütul kombel unne vajusin natukeseks. Üsna häbiväärne olukord. Sest kui pidu läbi oli, tuli üks töötaja oranzis helkurvestis mu juurde ja ütles et aitab mind, kuigi ma sain ise endaga väga hästi hakkama. Aga ta ei uskunud mind. Läksin võtsin siis oma mantli ja ta saatis mind täiesti välja sealt klubist. Nii et kõik said ikka näha, et neiu helkurvest mu kõrval. Mul polnud sellles suhtes üldse kohatu, kui te nüüd nii arvate, mkm. Läksin siis võtsin takso koju ja härra taksojuht mõistis, kui raske see sõit mulle on, nii et pani gaasi juurde ja aknad keris alla.
Hommikul ärkamine oli meeletult raske aga kuna lubasin linna minna, siis sinna ma läksingi. Sain ennast 6 minutiga valmis ja ruttasin bussipeale, kes üllatus-üllatus oli taaskord hilja peal. Kõndisin linnas kui surnu ringi ja olin päris amusement nendele inimestele, kes eelneval päeval leppisid kõigest rahuliku filmiõhtuga. Otsustasin, et sellest linnas ringikäimisest suurt abi poole ja võtsin esimese bussi koju. Kings Langleys kõndisin ma mööda mehest kel olid ufo kõrvaklapid peas ja mikrofon käes. Mõtlesin et äkki mingi raadiotöötaja või midagi sellist, aga ei. Härra täiesti uhkel pedesammul marssis ja laulis mikrofoni. Ei osanud mingit nägu ette manada, sest naerda ka ei tahtnud. Seega kõndisin pokerfacena koduni ja nii kui tuppa jõudsin purskasin naerma. Edasi leppisin ma kvaliteetajaga oma toas. Õhtupoole otsustas Nora ka läbi tulla, läksime siis fish and chipsi toitu tellima. Sõime natu, kuni ta koju otsustas minna ja edasi nautisin ma oma päeva lihtsalt voodis olles ja filme vaadates.
Täna juba esmaspäev ja tööaeg jälle käes.