Elu mujal

Pühapäev oli üsna rahulik. Hommikul tegelesin lastega kuni Saimps koju tuli. Siis otsustasin, et toas kopitada terve nädalavahetus on ka mõttetu, mistõttu läksin selles paduvihmas bussipeatusesse, et ikka ja veelkord veenduda, et bussijuhtidel on täiesti oma graafik. Ootasin siis seal ligi 25 minutit, kui mitte rohkem ja bussil ma olingi. Bussis avastasin veel, et ma olin endal mantli bussipeatusesse kiirustades valet pidi selga pannud. Tasus see kiirustamine ära ikka. Watfordis (WTF edaspidi) ostsin endal igast DIY stuffi, ehk siis peagi loon siinse elukoha natukene hubasemaks. Mõtlesin, et oleks ehk esmaspäevaks midagi selga ka vaja panna ja leidsin sooduspakkumisena päris fäänsid punased püksid. Kuskil natukene enne kolme hellas mulle Gerard, kes natukene vaba aega sai ja soovis minuga Starbucksi minna. Saime kokku ja tegime mõlemad oma frappucinod sellel külmal päeval, et ennast veel külmemini tunda. Mingiaeg ta pidi lahkuma, et osta endal jalkajalatsid ja mina pidin lahkuma, et bussile minna. Üllataval kombel see buss oli kohal isegi varem aga väljus täpselt minutipealt. Ma ei suutnud seda uskuda, et viimaks ometi üks bussijuht, kes omab sama graafikut bussi kasutajatega. Koju jõudsin karjusid juba lapsed mind, et tule ruttu siia, viskasin oma kodinad tuppa ja vahetasin käps riided, et uurida, mis nüüd siis lahti. Lapsed olid sättinud end ilusasti kaminaette, mis oli mõnusalt soe ja tegid iPadis endast igast naljakaid pilte. Kutsusid siis mind endaga pildile ja tegime igast kino. Pärast tegime kordamööda ninja fruiti, ületasin rekordi megakordselt ja võitsin koguaeg starfruiti, ehk siis lapsed olid mega sillas, sest said koguaeg endal uusi taustasi ja mõõkasi osta.  No ja siis me veel sõime ja värvisin Luluga veel paar pilti värviraamatust.
Esmaspäeva algus oli sama nagu mul alati oli olnud. Except seekord kui ma Lutsul järgi läksin oli paduvihm ja majas polnud ühtegi lisa vihmavarju. Saimps laenas internilt vihmavarju, seega ootasin siis teda tagasi ja võtsin vihmavarju üle. Koolis andsin varju Lulule ja ise nautisin vihmatilku mis kukkusid pähe. Otsustasime siis Luluga pigem koju joosta ja säästa end märjaks saamisest. Värvisime veel igast pilte ja läksime Rockyl järgi. Enne kui me Rockyle järgi läksime kukkusin ma trepist peputpidi alla ja allajõudes tabasin ma jalgadega madalat kappi, nii et seal olevad asjad kõik ümber käisid. Lulu muretses esimese asjana muidugi, kas trepp terveks jäi. Kuskil poole viiest läksin ma käps pessu (paar tundi tagasi saime oma sooja vee tagasi) ja hakkasin sättima. Leppisime Gerardiga kokku, et tuleb Watordis sama rongi peale. Kings Langley rongijaama ticket office on sama põhimõttega mis linnadevahelised bussid siinkandis. Neil on oma graafik. Seega ma ei saanud osta sealt piletit Londonisse, ticket machine mis seal oli, oli pangakaardimaksega ja mul pangakaardil mingi 00.06 eurot. Seega läksin siis infoposti juurde ja rääkisin siis pm postiga. See tüüp oli eriti loll, seletasin talle, et ticketoffice on kinni ja sularaha piletimasinat pole. Ütles mulle selle peale, ticket office on avatud kuni kella seitsmeni ja sularahamasin on ka olemas. Jah, ma käisin klapid peas ja mõtlesin niisama postiga rääkida, tõesti. Otsustasin siis jänksitada kuni watfordini, sest gerardil oli üks ülearune oyster card, mille ta lubas mulle anda, siis kui rongile tuleb aga mingi eksituse tõttu sattusime me erinevatele rongidele. Londonis siis ma ütlesin talle mis platvormil ma olen, ta tuli väravate juurde ja ulatas mulle oysteri et ma välja saaksin sealt. Jalutasime siis mingi paarkümmend minutit kuni leidsime üles koha, kus pidi üles astuma Ewert and the Two Dragons, kuna kõhud juba urisesid ja Noraga sai lepitud kokku kohtumine kella kaheksast, läksime india fastfood kohta kus ma tellisin wrapi ja Gerard mulle tundmatu asja. Kell oli kaheksa kui Nortsik mul hellas ja teatas, et leidis viimaks selle koha üles. Saime seal ees siis kokku ja jutustasime vähe. Sees oli uskumatult palju rahvast ja sai kuulda mõnusat eesti keelt pea iga teise suust. Enne Ewerti esinemist astus lavale 2 soojendusbändi. Esimene oli armsa ja nutuse näoga neiu ning teine oli lihtsalt bänd Iirimaalt. Muusika oli hea. Niipea kui Ewert lavale tuli oli suitsule minejate arv hulka vähem ja sees temperatuur aina tõusis. Super head on ikka need eesti poisid oma muusikaga. Gerardile ka väga meeldis ja lubas nende plaadi endal muretseda. Igatahes jalutasime siis tagasi oma rongijaama ja teepeal sinna saatsime Nora tuubijaama. Võtsime siis Gerardiga mingi sajast peatusest läbikäiva rongi WTFi, ehk siis 20-minutilise rongisõidu asemel sõitsime tund aega. Otsustasin ööbida Gerardi pool, sest et ma olin võtme maha unustanud ja kell oli juba piisavalt palju, et koputamine poleks aidanud mul tuppa pääseda. Kella seitsmest äratati mind üles ja pisteti autosse. Algne plaan oli mind rongijaama visata et sealt see üks peatus koju sõita aga siis otsustas Gerard, et viib mu hoopis koju, sest liiklus polegi nii paha. Mida enam Kings Langley poole jõudsime , seda rohkem ummikut oli kohata. Ma lihtsalt naersin, sest mul oli nii kahju temast. Loogiline. Igatahes pool kaheksa olin umbes kodus ja ukselekoputades tuli õnneks Saimps vastu. Jumal tänatud, ma juba mõtlesin, et pean hakkama ringijalutama seni kuni nad üles ärkavad.
Igatahes paari tunni pärast on mul kohtumine teiste au pairidega siin kandis. Läheme istume maha ja joome natuke kohvi. Muidugi maha istumine pärast trepil kukkumist mulle nii meeltmööda pole ja kohvi ma ei joo. Leiab kompromissid :).

Kuna mul on õhtuti megaväsimus peal olnud, pole ma jõudnud siia väga midagi kirjutada. Seega nüüd, palun tehke pissipausid ruttu ära ja kui tunnete et kõtu näpistama hakkab, tooge kiirelt näksi. Sest siit tuleb (vist) üks pikk postitus.
Teisipäev algas mul hilja, sest et lastel oli pikem koolipäev, mistõttu sain ma oma nohisemisel jätkuda seni kuni süda ihaldas. Kui lastel kooli järgi läksin otsustas Rocky semu, Luca, meile külla tulla. Luca ema veel ütles, et õhtusöögiks tuleb Luca koju aga too bad, meil sai enne õhtusöök valmis, mistõttu Luca sõi meie juures. Kui ta ema saabus, olid tal silmad punnis peas, sest ta oli Lucale just süüa teinud aga no, mis teha. Pärast õhtusööki Luca lahkus ja lapsed möllasid majaees. Saimps ja Jänts läksid kuskile välja sööma ja ma olin lastega omapead. Rocky läks oma lemmikuid laule arvutisse kuulama ja Lulu müras rulade peal maja ees*. Samal ajal kui nad mürasid laulsid poisid (Sonts, Buts ja Rocks) kõvahäälega toas kaasa. Igatahes saabus nende uneaeg väga ruttu, toimetasin siis lapsed voodisse ja lugesin neil unejuttu seni kuni Saimps saabus ja mult ülesande üle võttis. Gerard siis hellas ja kutsus mu enda juurde õhtusöögile ja filmikale, nõustusin, sest ei viitsind kodus passida. Enne kui lahkusin aitasin Sontsil mate kodutööd teha ja uskumatul kombel oskasin veel kõike. Gerard tuli siis mul oma bemmiga järgi ja viis mu endapoole kus ta valmistal mõnusa õhtusöögi ja pani filmi "Into the Wild" käima. Päris hea film oli, peab nentima. Kui film läbi oli, sõidutas ta mind tagasi koju. Nii pea kui koju jõudsin olin juba parajalt väsinud et teki alla pugeda ja unne vajuda.
Kolmapäev iseenesest oli üpris rahulik. Läksin Lulul järgi , siis tagasitulles oli meil lõuna, millest võttis osa ka intern, kes arvatavasti hakkab peagi kontoris tööle. Kolmest läksin korjasin Rocky koolist ja tulime koju. Mingiaeg otsustas Rocks et tahab Celeste'i külla, seega läksime siis Luluga ratastega sõitma.  Pargis kui me parajasti oma salanäksi närisime läks üks vanem meesterahvas koos koeraga mööda. Kuna me koerale meeldisime, peatus see mees ja rääkis meiega juttu. Väga vahva mees oli ja kui ta meie juurest lahkus siis ütles see you selle asemel et öelda bye. Ja nüüd kusjuuures, kui linnapeal möödub, ütlebki tere jne. Väga armas vanapapi oli. Koju jõudsime siis oli mõnus õhtusöök ja pärast seda lahkus Celeste ja vanemad olid jälle väljas söömas kusagil. Mistõttu ma siis järjekordselt lugesin lastele unejuttu kuni uinumiseni.
Neljapäev polnud midagi erilist, ei mäleta ka väga palju, kui seda et Lulu oli paras õudusunenägu tol päeval. Karjus megakõvasti ja tekitas kohutavat peavalu.
Reede oli samamoodi tagasihoidlik, kuigi seekord, tekitasid molemad lapsed kohutavat peavalu.
Tanane algas mul varakult sest noustusin teha nadalavahetusel tood, et natuke lisaraha teenida ja anda vanematel voimalus koos aega Londonis veeta. Soin siis kiirelt midagi ja pesin noud. Edasi liikusime siis Rocky ja Luluga kooli poole, kus oli ootamas meid fix-it day. Sinna joudsime, oli seal ainult paar lapsevanemat ja ei kedagi teist, motlesime nojah, oleme kohal liiga vara aga tuli siiski valja et teised olid kohal liiga hilja. Pandi siis lapsed liivakasti tood tegema ja minu ulesanne oli lihtsalt istuda ja jalgida neid. Peagi tuli tea break kus siis saime teed ja kupsiseid. Parast seda saime liivakasti tiimi veel hulga inimesi ja too laks kiiremini, sest lopuks sain ka mina endale labida. Parast seda suundusime lasteaia juurde, kus teised tegelesid lasteaia varvimisega. Rocky tahtis varvida ja Lulu mangida, seega laksin ma Luluga lasteaia aeda kus oli lastel vaga palju teha. Seal ma siis tutvusin teiste emmedega ja sain vaheke juttu raakida, vaga tore oli. Edasi tuli siis barbeque, kus saime burxi, salatit, doonutseid ja igast muud. Soime siis samal ajal kui band esines.* Tegime Rockyga nalja, selle ule et neiu oli julm motetu asi seal bandis , konkreetselt sonagi ei laulnud ja pilli ei mangind, muidu oli vaga hea band. Rocky ja ta semu Louis siis hakkasid hullult tantsima, et sed pliksi seal naerma ajada*. Koju tulime siis mürasime niisama kuni Saimps minema läks. Siis lapsed tahtsid filme vaadata ja lasin kuni uneajani. Panin nad siis vanemate voodisse tuttu nende tungival nõudmisel. Pidin Gerardiga nüüd kokku saama aga otsustasime homse varna selle lükata. Hopefully on tal aega homme oma vanemate tagasijõudmise kõrvalt.

Okei, vahepeal kirjutasin täpitähtedeta sest lapsed nõudsid, et ma allkorrusel nendega oleks, kartsid vist natuke, sest üsna pime oli ja natuke hirmus film vist. Seega olin siis Janey arvutis ja kirjutasin seal vahepeal.

PS! Tärnidega on märgitud kohad, mille kohta varsti videod siia panen.

Sellest kutist veel natuke enne kui tänasest päevast rääkima hakkan. Nimelt reedel, enne kui ma klubisse läksin, võtsin ma inglikaardidest (nö tulevikunäitajad) välja kaardi "New partner" vms, kus oli kirjas, et kohtan kedagi uut nii, et ma ise ei pea selleks midagi tegema. Ei olnud kirjas kas romantiline suhe või lihtsalt niisama semu.  Ja täna kui ma neid kaarte nägin lauapeal meenus mulle, et need kaardid panid ikka täiega täppi.
Nii tänane päev algas jällegi nii nagu mu kõik teisedki päevad siin alanud on. Pärast seda kui mõlemad lapsed kodus olid, tahtis Lulu minuga rattasõidule mööda kanalit minna. Küsisin Rockylt, kas see on ok, kui ma Luluga lähen ja ta oli. Niisiis sõitsime seda pikka maad rattaga kuni Nash Millsini, võimalik et edasigi. Tee peal on kanalil sellised kohad mis tuleb paadigasõitjatel avada ja kinni panna. Üks tüüp näiteks ei sulgend ühte ja sõitis rahuliku südamega edasi. Endal oli T-särgil kirjas Mr.Lazy. Tahtsin talle karjuda, et mister lazy indeed aga jätsin asja sinnapaika kuna Lulu pani täiskiirusel mööda kanalit edasi. Tagasiteel jooksis üks kutt meist mööda, kellele ma ütlesin sorry ja ta naeratusega vastas its okey mulle. Sorry oli muidugi sellepärast et Lulu oli muidugi jälle terve tee endale ja rattale hõivanud ning läinud rahuliku südamega mustmarju sööma. Lulu siis arvas, et ma tunnen teda ja et ma fäänsin teda ja ta karjus sellele kutile "My au pair wants to kiss you!" Ma olin täiega embarassed ja ei julgend enam tagasi vaadatagi. Täpselt paar meetrit enne kojujõudmist püüdis üks neiu mu kinni ja küsis kas ma olen au pair siinkandis. Rääkisime veel mõnda aega ning jagasime kontakte. Tundus samuti väga lahe neiu nii et saab öelda, et siin see aasta igav ei tule. Koju jõudsin, avastasin Rocky köögist üksinda küpsiseid tegemas. Hakkasin siis ise kana tükkideks lõikama ja panin need valmis, selleks ajaks kui söögitegemisaeg oli. Läksime siis Rockyga välja korvpalli mängima ja ütleme nii et täna sai ikka normaalselt sporti tehtud. Arvestades 2 korda rattasõitu, üks megapikk vahemaa ja kaks korda kõrgest mäest peatusteta üles sõitmine ning vähemalt tunniajane korvpall. Kui mängu lõpetasime avastasin, et Janey tegi ise süüa ja mul ei jäändki muud üle kui vaid laud katta. Seniks on tänasega ühel pool.

Minu laupäevane päev jätkus seriaali Arrested Development saatel, kus avastasin, näitles Michael Cera. Vaatasin siis päev otsa seda ja mugisin puuvilju terve päeva. Selline hea rahulik päevake peale pikka peoõhtut. Pühapäeval möllasin ma Rockyga ja siis kui kell tiksus neljale lähemale ütlesin ma Rockyle, et ma pean minema, lähen sõbraga välja. Rocky sellepeale oli determined et teada saada, kuhu me läheme, selleks, et ta saaks mulle häbi tegema tulla. Hästi armas temast, eksole? Õnneks mul endalgi polnud aimu kuhu me läheme ja kas see on kohting või niisama välja minek. Igatahes sain siis Gerardiga kokku ja tuligi välja et see oli kinda kohting, sest ta jalutas minuga restosse kus ta maksis kõik kinni. Tellisin endale king prawnsid ehk siis krevetid. Super head olid. Edasi tegime väikese jalutuskäigu. Ta pakkus mulle ka küüti koju aga keeldusin, kuna mu maja oli kõigest paariminuti kaugusel jala. Kojujõudes hakkas ta minuga rääkima, et poleks pidand nii vara lahkuma ja rohkem siiski mind tundma õppinud. Rääkisime natuke kuni Rocky mind jälle piinama tuli. Ma pole muidu selline inimene, kes kõdisi väga kardaks aga Rocky leidis mu spoti ja sõda läks lahti. Muidugi oli Rocky veendunud et ma peidan kuskil oma toas komme ja ta hakkas absoluutselt kõik mu riided ja asjad läbi sobrama. Kirjutasin siis Gerardile, et mis ta arvaks ideest, kui ta mind päästaks ja kodust kuhugi eemale viiks, millepeale leppisime kokku, et läheme kinno. Tuli siis oma autoga mulle järgi ja sõitsime Watfordi kinno. Vaatasime premium rushi ja pean lihtsalt siiski ütlema, et Joseph Gordon-Levitt on kuum. Ei saand lihtsalt jätta ütlemata. Film oli okei, mitte midagi erilist aga halb ka ei olnud. Vaadata tasub siiski :). Tõi mind siis tagasi ka ja leppisime kokku, et kohtume veel. Edasine õhtu möödus jälle paari episoodi saatel kuni vajusin magama.

Heidihõudi!
 Eile oli üsna normaalne tööpäevake, kella ühest lõppes mõlemal lapsel kool aga pidin vaid Lulule järgi minema sest Rockypoiss läks oma semu, Lucaga, ujuma. Kodus vähe mängisime ja joonistasime Luluga ja siis kui kell hakkas kolmele lähenema hakkasime Lulule riideid valima. Valisime maasikakleidi ja tegin tal punupatsi pähe ning seadsime sammud mööda kanalit Liyla kodu poole. Jõudsime sinna, siis soovisin palju õnne ise ka ning lahkusin. Otsustasin, et ei viitsi otse koju minna, et lähen parem Hemelisse asju ostma. Jalutasin siis omaette veel natuke maad ja kohal ma olingi. Shoppasin väheke ja läksin nr 500 bussi ootama, kuid sellegi bussijuht oli otsustanud too päev varem asjad kokku panna ja sammud kodupoole seada, selle asemel, et need 20 inimest bussipeatusest kodudesse toimetada. Niisiis ootasime kambaga seal ligi 15 minutit veel kui tuli number 318 kes lahkelt meid kodudesse vedas. Rocky oli juba kodus aga ta oli arvutiekraani nii süvenenud, et minuga ta mängida ei tahtnudki. Siis kui süüa hakkasin tegema, siis alles tahtis. Aga too late! Igatahes sõime rahulikkult ja rääkisime jälle igast asjadest. Jumal tänatud, et ma olin jõudnud varem pesus ära käia, sest pärast õhtusööki mul enam selleks aega ei olnud. Tegin kiire meigi ja riietuse ning pakkisin oma imekoti jälle igast pahna täis, mida peojooksul kordagi vaja ei olnud.  Hellasin siis Clarale (prantsuse aupairile), kes ütles et ta hostdad viib meid autoga ära, oh seda õnne meie poolel. Teepeal siis rääkisime igast alkoholidest jne, suht tsill tüüp oli :D. Claraga passisime siis bed'i ees (kokteiliklubi) ja jõime siidrit. Just paar minutit enne kümne saabumist läksime sisse, et tasuta pääs tagada. Tellisime viinakoksi, mis oli kõigest 2.50 poundsi ja lürpisime oma 4 tükki neid. Siis juba hakkas rahvas sisse voorima igast uksest ja algselt üsnagi vaikne peosaal muutus läbimatuks tantsualaks. Tantsisime siis iga loo järgi pausi pidamata, sest muusika oli super seal. Kuskil natuke pärast südaööd otsustasime minnna kõrvalklubisse, millesse oli Bedist sissepääs eraldi uksest ja tasuta. Läksime panime oma joped nagisse, mis maksis 2 poundsi!! Haige hind nagi eest. Oleks siis numbrid mingid uhked olnud aga ei, tavaliselt paberipeale kriblatud numbrid. Läksime siis otsejoones esimesse, suurde saali. Seal oli dubstep ja muu taoline. Igatahes ülimass! Punusime ja tõrjusime mõtetuid liginemiskatseid ja läksime teise saali, kus oli bashment ja reggae muusika. Ülitsill. Pärast läksime siiski tagasi dubstepi nautima ja nautisime ikka õhtut sajaga. Lõpus tuli üks kutt mu juurde ja ütles "Am I crossing the line if I ask you to dance with me?" , ääretult viisakas võrreldes nende teiste, lihtsalt pealelendamise katsetega. Ei saanudki ei öelda sellele, seega tantsisime siis temaga, seni kuni pidu lõppes. Siis läksime subwaysse, kust esimese asjana ei soovinud ma süüa, vaid hoopis külma jooki. Istusime siis maas natuke Clara, mina ja miski eesnimi Butler :D Jagasin selle toreda Butleriga kontakte, et tulevikuraames kui mul abi vaja watfordis millegi leidmisega siis härrale kõned peale teha. Võtsime siis esimese ettejuhtuva takso ja sõitsime koju. Kontsad olin ma juba selleks ajaks jalast eemaldanud ja kõndisin siis oma tulitavate jalalabadega mööda pavementi kodupoole. Kodus vajusin ma magama kella neljapaiku umbes ja ärkasin kella ühest. Tänane päev möödub vast sweatpantside ja kodus aelemise saatel.

Täna, kui ma Luluga koju tulin, hakkasin ma mõtlema mis mul siin olles kõige rohkem meeldib. Ma mõtlen selle "siin" all Inglismaad. Mulle meeldib see, et inimesed on nii mõistlikud, kui nad näevad et ma lapsega, keda üldsegi ei huvita kas vastutulev inimene on samas trajektooris või mitte, siis nad tõmbavad ennast kortsu ja naeratavad, vahel isegi küsivad "you ok?". Ajuvaba kui tore saab olla sellise asja suhtes. Eestis kellelegi laps oma tõukega peaks ligilähedalegi tulema on täpselt selline pilk, kus saad vabalt lugeda mõtteid "kasvata oma last".  Meeldib ka see, et neid absoluutselt ei huvita, kas tunned või mitte. Juhtud sa olema kellegagi samas bussipeatuses või poes pesuosakonnas kuidagi moodi ikka satute jutu peale. Näiteks bussipeatuses pole mul vist veel kordagi olnud, kui ma pole mõne vanema inimesega jutule saanud. Pesuosakonnas näiteks vaatasin ma bikiine, millega oleks hea ujumas käia, sest mul on bandeaukad ainult kaasas, siis tuli mul kõrvale naine, kes uuris ka bikiine ja ütles mulle, nii nõme et need suurendavad (ainsad mis seal ilusad olid, olid 3x suurendusega), ütlesin just, ise mõtlesin sama, siis ta ütles, no ma räägin, meil pole neid ju vaja. Igatahes väga tore naine oli. Ainsad tujukad inimesed, keda olen ma pahurdava pilguga näinud on tsurksid. Ja ma ei valeta.
Muidugi on siin asju mis mulle siin meeldib tuhat aga need on kaks sellist põhipunkti, mis Eestis väga tavaline pole.

Eile algas mu päev Nora lahkumisega, kes rongiga Exeteri teekonna ette võttis. Üritasin natuke edasi lahiseda aga oli liiga hilja, uni oli juba sääred teinud. Teadsin, et tänane päev tuleb selline koristamisrohke, sest mõlematel lastel oli poole neljani koolipäev. Tegin nõud, köögi ja kõik korda, läks väga kiiresti ja siis vahetasin voodipesusi, panin need pessu ja viisin välja, ülejäänd päeva lihtsalt passisin arvutis ja pugisin iga paari minut tagant midagi. Natukene enne kella poolt nelja hakkasin ma kodust liikuma ja pidin võtma Lulu tõukeka kaasa. Jalutasin siis selle nuhtlusega käekõrval, nuhtlus, sest ta ei suutnud otse olla ja peksis mu jalga pidevalt. Koolis siis võtsin Lultsiku endal seltsi ja läksime Rockyle järgi. Seal ta mingi hullult veenis, et Luca saaks meie juurde tulla, tegime kõned peale ja kodus me olimegi. Simon ütles, et ma võiks Luluga minna rattasõidule ja siis kohvikusse. Tegime, mis öeldi ja kui kohviku jõudsime algasid kohatud momendid. Tööl oli jälle mingi ilus uus kutt koos selle vana ilusaga. Tellisin kaks mini hot chocolatet. Siis nad pöörasid selja, hakkasid tegema. Siis meenus et marshmellowseid ka vaja. Ütlesin siis excuse me, with marshmellows. Küsis mult kas tahan whipped creami ka, insta ütlesin ei. Siis Lulu hakkas kisama pm, et ta tahab whipped creami. Ütlesin siis jälle excuse me ja palusin ühele whipped creami ka. Siis ütles mul summa mis oli üle nelja paundsi, muidu maksab üks minikas 1 pound. Ütlesin siis , et muidu olen ma ühe paundsiga saanud. Siis ta oli wtf kuidas jne, siis ma ütlesin ah vahet pole, maksan siis neli sulle, andsin tal algus 3 poundsi , et otsida ülejäänd raha , ütles et , ei vahet pole, las jääda. Olgu pealegi siis. Toodi siis joogid lauda ja siis Lulu tahtis lusikat. Pidin jälle excusetama minema. Enne äraminekut ajas Lultsik joogi ümber ja konkreetselt hoidis käega kinni et see maha ei niriseks. Läksin excusetasin siis jälle , palusin salvakaid, koristasin ära ja kui ühe tilga maast koristasin, lõin oma pea suure pauguga vastu lauda. Lulu veel ütles mulle "stop embarassing me". Ja mina leidsin, et laps on hea olla, neil suva, aga no, võta näpust. Koju tulime siis Rocky kutsus mind enda ja Lucaga kossu mängima , kaks ühe vastu, ehk nad mu vastu. Nad reaalselt arvasid, et ma absoluutselt ei oska seda ja terve mängu jooksul olid imestunud et ma nii hästi mängin. Igatahes sai mõnuga pekki hävitada seal. Siis oli aeg õhtusööki teha, tegin riisi, kalkunirinda, brokolit ja herneid keedetult nats. Igatahes super hea oli. Pärast jutustasime ja naersime terve õhtusöögi aja. Pesin nõusid ja Janey tuli mul appi kuivatama, saime siis natuke rohkem suhelda.

Pole siia mõned päevad üldse sisse potsatanud et teile teada anda, mis siin kuninganna võimu all oleval riigis juhtunud on.
Laupäeva hommikupoole ajasin endal kargud alla, et aidata Lulu sünkariks kõik valmis teha, eesotsas siis tort. Tort läks igakorraga aina rohkem pekki aga katsin kõik oma vead buttercreamiga ära. Peale tegin kakopulbriga LULU 7 ja panin igast magusat staffi peale. Aitasin Lulul veel paar palli puhuda ja siduda ning pärast seda hiilisime Noraga vaikselt minema, et talle rongijaamast pilet Exeteri muretseda. Kings Langleys aga pole miski üllatuseks laupäeval, kui avastasime et rongijaama putka on suletud. Nojah, võtsime siis esimese bussi Watfordi ja muretsesime sealt pileti. Edasi mõtlesime et once in Watford, võiks ju ka väheke poodides käia, kuna niikuinii Noral oli eluks vajalikke asju vaja. Suutsin seal kuidagi jälle hoogu sattuda ja ostsin endale kolma paari odavaid lööberdamise jalanõusid. Subwayst käisime samuti läbi ning näljased nagu me olime võtsime Foot-longi subway. Kodu oli plaan sõita bussiga, sest sai ju return pilet ostetud aga tuli välja, et kallid bussionud olid otsustanud plaane vältida ja sõitmise tolleks päevaks lõpetada, seega pidime minema tsurksidest taksojuhtide juurde oma silmi pilgutama ja kutsika näo pähe tegema ning vanduma, et meil kotis kõigest niipalju paundse vedeleb. Onu hea südamega viiski meid siis Kings Langley rongijaama. Koduteel nägime Janeyt kohalikus veinikohas sõbrannaga veini kulistamas ja muidugi meid märgates karjus ta "oh you've been to shopping?" ehk siis kõik sealistujad said rahulikult oma pilgud meile suunata ja vaadata, miks nii öeldi :D. Kodus hüppasime pessu ja meigipotti ning panime kontsad ja muud ilusad asjad selga. Muidugi täitsin ma oma põhjatu kotti vahetusjalanõude ja muu toredaga ära. Algne plaan oli minna viimasele bussile. Esimese asjana muidugi ootasime valel pool teed ja teisena siis juba vales peatuses. Vahepeal tegime plaane juba varastada ettejuhtuv auto ning käivitada see kontsaga kui buss peaks otsustama oma viimase tiiru tegemata jätta. Aga siis oli vaja Noral kibekiirelt majast läbi käia, seega kookisin ma oma põhjatust kotist rongiplaani välja, et vaadata millal viimased rongid liiguvad. Tuli välja, et 2 rongi oli veel sõitmas Hemelisse, seega Nora sai rahulikku südamega kodust läbi käia. Rongis olid kõik mingid ülikondades ja mõned mingid rahulikud koduemmed. Ja siis olime meie, ebainimlikult kõrgete kontsadega ja uhkete riietega. Kohalejõudes avastasime, et rongijaam oli täiesti vales kohas ja pidime leppima taksosõiduga klubisse. Uskumatul kombel teadis härra taksojuht isegi klubipileti hinda, seega saime teel sinna veel informeerituks ka. Klubi ise oli kahe korruseline. Allkorrusel sai puusi võnksutada 80ndate ja 90ndate järgi ning üleval sai oma tantsusamme lihvida kõige kaasaegse järgi. Mäletan veel, enne kui kodust lahkusime ütlesin Norale, et ma pole ametlikult siin klubis/pubis käinud kui ma pole saanud puntoda Wiley-Heatwave'i järgi. Ehk siis nüüdseks saan öelda, et ma olen käinud klubis UK's. Imelik tolles klubis oli see, et see oli geisid täis, kes polnud geid. Võino , kui me teame, et tüdrukud panevad tüdrukutega möllu, et pälvida poiste tähelepanu, siis siin oli see sootuks vastupidi. Täiesti segadusse sattusime ja olime veendunud, et oleme sattunud kohalikku vikerkaare klubisse. Mida edasi pidu läks, seda rohkem rahvast sisse vooris, sest pilet oli koguaeg sama hinnaga. Mingiaeg silmasime siis paari normi ladi ka, kes mõne aja pärast ka juttu ajama tulid. Väga vahvad sellid ja siiamaani ajavad nende naljad muhelema. Paar venda olid seal ennast kostüümidesse pannud, näiteks üks tüüp oli Tipsy kostüümis ja ta korrutas vähemalt kümme korda, et ta nimi on Tipsy. Lõpuks ütlesin talle "you are tipsy indeed".  Mille peale ta vist solvus ja minema jalutas. Aga enne seda kui ta jalutas, rääkis ta mulle kuidas tal on üks laps, mille peale ma ütlesin et mul on neli last. Ümberringi olid kutid šokis, et ise 19 ja 4 last. Lõpuks selgitasin, et ei , tegelen au-pairina ja otseselt minu lastega tegu pole. Õhtu jätkus üldse toredalt edasi. Klubi oli kokkuvõttes üsna imelik ja seda ka kohalikke sõnul. Näiteks võib tuua juba selle et kui tellida tequila shot siis puudub neil sellejaoks sidrun ja sool. Nii et pidi hakkama saama ainult laimiviiluga.
Pühapäeval oli vägagi vaikne päev, sest Rocky, Lulu ja vanemad olid sõitnud Brightonisse. Kodus olid vanemad poisid ja nende semu keegi. Vaatasid filme ja meie Noraga päevotsa lihtsalt pugisime kõike, mis majas isuäratav paistis.  Selline vägagi tagasihoidlik ja tegevusetu päev.
Täna siis oli taaskord vahva tööpäevake kus esimese asjana läksin ma alla, nõusid pesema. Seejärel koristasin natuke lastetuba ja valmistasin Lulule Birthday Treasure Mapi, kus ta pidi oma kingitused ise üles otsima. Kella ühest käisin ma Lulul järel. Kodus mängisime twisteri laadset mängu, mis oli kontinentidega ja siis passisime tuima jälle. Avastasin ka mingi megalaheda raamatu lastetoast, mille ma enda tuppa salaja tõin, sest seal oli väga palju huvitavaid fakte, mis ma arvatavasti ka teiega varsti jagan. Kella poole neljast olin ma koolis Rockyl ja Chicol järel, kes terve tee misbehavesid, lõpuks ütlesin, et Rocky, kui sa ilusti ei käitu, ei anna ma sul seda asja, mis ma sulle ostsin. Insta sain endale hea lapse, kes kodus terve aja mind vässas, kunas ta kingi saab. Muidugi mul polnud mitte midagi talle anda, mis tõttu saatsin ma Nora salaja poodi. Pärast lapsed muutusid eriti hulluks, hüppasid ja mürasid seljas, täiesti väsimatud olendid!
Ja noh, edasi möödus õhtu rahulikult.

Eilne päev algas päris ilusti, olin imekombel juba pool kümme jalgadel ja vedasin end otsejoones alla korrusele, et oma toimetustega koheselt ühelepoole saada. Jõudsin kööki ja hakkasin nõusid rahulikult pesema, kui sisse jooksis Simon ja rääkis mulle, et neil tuleb kontorisse intern ja nad tahavad, et kogu köögi ja söögitoa ala oleks korras. Ise jõudsin ainult nõusid pesta, kui Simon kõik muud tegevused ise valmis juba tegi. Ehk siis mul oli kümme korda vähem tööd. Suht hea tunne oli nii, ise lihtsalt vaadata, kuidas üks jookseb ja koristab.
Interniga ma ise ei tutvunud, sest olin liiga laisk, et end alla korrusele vedada. Enne interni jõudmist leppisid Simon ja Janey kokku, et kui tüdruk neile meeldib, siis nad kohe ei ütle talle, lasevad mingi nädal mööduda või nii. Nii pea kui internipliks välja astus majast hakkasid nad kommenteerima "She is exactly what I need" " She is way good". Ehk siis hehehe, neiul on tulemas helge tulevik.
Kella ühest läksin ma Lulule ja Rockyle kooli järgi ja jagasin veel kutseidki laiali, sest Lulul on sünnipäev tulemas.
Pool neli jõudis Nora Kings Langleysse, korjasime ta Simoniga peale, tulime koju, panime ujukad valmis ja läksime insta Hemelisse ujuma Nora, laste ja Rocky sõbra Celestiga. Ujumas olles oli päris tore, nägime paar ilusat kutti üleval korrusel lihaseid pumpamas. Samas oli ka näha kuidas üks naine oli trenasöörile otse tänavalt astunud, maani kleit seljas. Ujumine oli suht väsitav, sest lapsed keeldusid välja tulemast, kuigi ammu oli juba õhtusöögi aeg, ise veel vandusid et pole näljalegi lähedal. Nii pea kui kodu uksest sisse astusime vajasid nad insta, et söök valmis oleks. Eks mul muud üle ei jäändki kui hakkata vaaritama.
Janey tuli ka viimaks koju, siis nad lõpuks tutvusid ja muljetasid halbadest kogemustest au pairina.
Eeniveis , õhtul läksime Noraga ostma siidreid ja tulime homepleissi tagasi, jõime jooke ja tegime meiki. Siis headisime suure pissihädaga rongijaama, kus põis iga minutiga kasvas, sest rongini oli 20 minutit aega. Oh well. Jõudsime Watfordi, kus me pidime vetsu leidma ja no, teisel korrusel, okei. Watfordis oli juba teine tera, konkreetselt terve high street oli noori inimesi täis ja pidu oli igast uksest sisse astudes. Esimene pesa kus astusime oli Malloy aga see oli konkreetselt nii igav et astusime sama kiiruga ka välja. Siis seisime niisama mingi pubiklubi Paradise ees, kui mingi tüüp tuli ja meil flaikud andis, et me 1 poundsiga sinna sisse saaks. Paradise oli päris normal koht isegi , kolme tüüpi muusikat all oli enemasti selline pop, hip-hop, bashment, üleval vetsu juures oli selline oldschoolikas ja sealt edasi oli puhas hip-hop ehk konkreetselt musti täis plats. Ehk siis sai normilt puntotud. Niipea kui isu täis sai, läksime Subwaysse ja pugisime 6-inchise võiku endal sisse. Siis tulime taksoga koju ja headisime tuttu. VSJO BEIBS.

Kuna täna midagi suurepärast ei toimunud siis kirjutan siia lihtsalt oma perest, kus viibin, täpsemalt.

Maja on neil kahekorruseline, allkorrusel on suur köök, storage room, dining area, filmituba-istumispleiss, garderoob mantlitele ja jalanõudele, vets ja kaks kontorit. Üleval korrusel on minu tuba, Rocky ja Lulu tuba, vanemate tuba, Sonny ja Buddy tuba, garderoob Janey asjadega, vannituba ja wc.
Maja on muidu remondis ja tubade asukohad järjest muutuvad ning ajapikku on igal lapsel oma tuba.
Majas puudub televiisor ning wifi. Arvutis saan ma olla tänu juhtmele mis minu tuppa on veetud, suur privileeg. Üldiselt lapsed arvutis olla ei tohi aga vanemaid lapsi see väga ei koti. Neil on suur ekraan, kust saab projega filme vaadata, noorematel lastel on see lubatud ainult nv'ti. Samuti pole ühelgi lapsel mobiiltelefoni.
Maja ise asub Kings Langleys mis on rongiga Londonist 20 minuti kaugusel. Küla on väga väike ja armsaid antiik ja kunstipoekesi täis.

Sonny on pere vanim laps, kes sai alles hiljuti 14. Välimuselt ja olemuselt sarnaneb ta väga palju mu vennaga, selline loiv olek ja üsna tuim. Aga no, ta mu vastu sõbralikum kui mu oma vend. Buddy on 12 ning selline "cool" tüüp, alati soeng peab olema vinksvonks ja riided ka okeid. Nendega ma tegelema ei pea, sest nad on piisavalt vanad ja saavad ise endaga hakkama. Rocky on vanusega kaheksa ja selline keerukas sell. Vahel paneb ikka räigelt ära ja toob päris tugevaid argumente. Oma vanuse kohta vägagi hea argumenteerija, mis muidugi mulle, kui ka vanematele pole kasulik. Lulu on 6 ja vahel väga valju kui ei saa mida soovib aga üldiselt on temaga tore ja rahulik istuda maha ja mängida dominot. Ema, Janey, oli kunagi Whamis taustalaulja. Praegu kirjutab ta raamatuid kuidas hea välja näha ning teeb BBC raadios igasuguste inimestega intervjuusi. Isa on helilooja ning teinud väikse klipi kuhugi Harry Potterisse muusikat. Midagi ta teeb veel vist aga pole päris täpselt veel jälile jõudnud.

Tänane hommik oli eriti kaunis, sest ärkasin puhtas vaikuses ja oli veendunud, et täna on lastel esimene koolipäev. Pettumuseks valmistus see kui jõudsin alla korrusele ning nägin neid esimese asjana. Mitte et mul nende vastu midagi oleks aga mul meeldiks, kui nad koolis käiksid. Igatahes Janey (ema) ütles mul esimese asjana et neil homme esimene koolipäev ning võin magada kauem, sest mina neid kooli viima ei pea. Hea seegi.
Ootasin kõnet politseilt, et nad teavitaks mind, kas mees on tabatud või mitte. Iga kord kui telefon helises lootsin, et see on minule. Kuskil 10 paiku nad helistasid aga see oli lihtsalt selleks, et uurida kuidas mul läheb ja kas mul on keegi kellega sellest rääkida. Igatahes kontrolliti, et minuga kõik korras oleks ikka.
Edasi tulid siia kaks naist, Nicky kes tegeles siis mingite tööasjadega vms kontoris ja naine, kes tuli Janey garderoobe tühjendama ja koristama. Mõlemad olid väga toredad ja sai nendega juttu ajada kui lapsed oma igapäevase mürgeldamisega tegelesid.
Buddyga tegime ka browniesi, noh, tema ainult pani asjad kaussi ja lasi jalga, ehk siis põhimõtteliselt tegin ma siiski neid üksi. Igatahes väga mõnusad küpsised mille sees on sulav valg-e, tume- ja piimašokolaad. Nicky ja too teine naine, kelle nime kahjuks ei mäleta käisid koguaeg köögis ja rääkisid kuidas üleskorrusele oli ka tunda seda imelist lõhna. Ise kahjuks ei tunnetanud mingit lõhna aga oli heameel et teiste haistmismeelt rõõmustasin.
Läksime Rockyga päeva esimesele bike raidile, kus avastasime kuhu Kings Langleys teed viimad, jõudsime välja rongijaamani ja kimasime tagasi. Jama on selle Kings Langley puhul see, et see on künklik kohake. Arvestades et kuumus tappis ja mägi oli üsna suure kallakuga surime me Rockyga iga tõukega. Olime liiga uhked ka, et rattalt maha tulla ja jala liikuda. Niipea kui koju jõudsime lendasid riided seljast, katsime end jääga ja jõime suures koguses jääkülma vett.
Kuskil kolme paiku helistas mulle politsei uuesti, seekord oli toru otsas teine inimene. Teavitas mulle, et mees on leitud. Et ajasid teda autoga vähe taga ka. 13ndal läheb ta kohtusse, kui ta seal end süüdi ei tunnista, siis tuleb järgmine kohtupäev, kus pean siis mina ja teised tunnistajad ehk siis manager staff spordikeskusest, Layla ema ja nii edasi kohal olema. Ahjaa, see mees olevat enne ka süüdistuse saanud, ei mäleta kas sama asjaga või mitte aga no vahet pole, karmim karistus on siiski.
Nelja paiku otsustasime Rockyga bike raidile minna, sest Lulu oli oma sõbrannaga ja Rocky lihtsalt suri igavusse iga minutiga. Läksime siis parki, mina seekord ilma rattata, sest see tähendas et ma ei pea selles tapvas palavuses mäest üles väntama või Rocky pikki exploring teid mööda sõitma. Uurisin oma sõbralt, kellega kohtusin kohalikus pubis, kas ta sooviks tulla välja oma koeraga, sest Rockyle meeldivad koerad ja oleks lahe tema endaga ka vähe juttu rääkida. Lewis siis lendas kohe platsi ja tshillisime tema tiigrikutsuga. Koera nimi on Tigger sest tal on tiigri muster seljal.
Kodus tegin ma meatballe, friikaid ja herneid, pesin nõud ja nüüd mul oma vaba aeg. Clara´, au pair, kes elab mu kõrval tänaval kutsus mu endaga Kings Langley koori aga kuna ma väga halb laulja, ütlesin et kui nad seal räppiga ei tegele, siis ma ei hakka tulema. Clara´ lubas mul hiljem teada anda, kas koor on norm ja kas räppida saab ka. Eks siis hiljem kuuleb.

Ahjaa veidi eilsest mendist ka...
Kui me peatusime ummikutõttu pubi kõrval, keris ment akna alla ja rääkis meestega, kes pubi väliplatsil pinti jõid ja karjus neile et tuleks võtaks ka heameelega kaks pinti, see ummik siin päris kaua, jõuab kaineneda küll. Ning kui me peatusime kosmeetika koha kõrval tuli randomilt sealt üks töötaja meiega rääkima, et mis toimub, miks ummik , mul kliendid, kuidas läheb ja nii edasi. Eestis selline asi ei toimu kunagi, et esimese asjana tuled politseionu auto juurde ja hakkad küsima ning niisama juttu rääkima.

Ma ei tea kuidas teiega lood on aga mina olen sõitnud UK's politseiautos tagaistmel... Lugu on siis selline:
Hommikul helistas Lulu sõbranna ema meile ja kutsus ujuma Hemeli spordikeskusesse. Kella 12 ajal lahkusime siit majast ning läksime Lulu sõbranna, Layla, poole. Sealt jalutasime umbes 30 minutit mööda kanalit spordikeskusesse. Kanal on väga lahe siin, sest see on igast paate täis, need pole õigemini paadid vaid sellised piklikud asjad, kus inimesed sees elavad. Igatahes väga lahedad, mõndadel on katusel oma väikene aed, lilli täis janii. Igatahes sinna jõudes läksime välibasseini sest ilm oli super ilus ja basseinid soojad, seal suplesime kuni kella kaheni, sest siis pandi välibassein kinni. Kuna suur bassein oli meie jaoks liiga külm siis veetsin Lulu ja Laylaga ülejäänd aja laste basseinis tehes lollusi ja hullusi. Kella kolme paiku otsustasime et kloorist on küllalt ja on aeg süüa midagi. Panin Lulu ühte kabiini ja läksin ise teise. Olin võtnud oma bikiini püksid jalast ja seejärel võtsin ülaosa, viskasin selle kogemata liiga kaugele pingipeale, seega sirutasin ma end sellele järgi, kui avastasin et midagi seal maas on valesti. Vaatasin FAKKK JUUU, kaamera, konkreetselt kaamera filmis mind terve aja, kummardasin allapoole ja siis kutt märkas mind, karjusin talle "WHAT ARE YOU DOING?" , panin kiirkorras rätike ümber ja püüdsin teda tabada aga kutt oli minust sekundivõrra kiirem, seega jäi ta mulle täiesti märkamatuks. Esimese asjana läksin ma Lulu juurde et kontrollida, et ega ta kõrvalkabiinis kedagi pole, seejärel läksin Layla ema juurde ja rääkisin mis just oli juhtunud. Layla ema siis rääkis mingi naisega seal, kes kuulas meie juttu pealt, et ta ettevaatlik oleks ja siis samal ajal läks üks kutt mööda kes vaatas Layla emale otsa ja noogutas kaasa. Ma ei julgend enam riideid vahetada aga kuna olin completely naked läksin ma seda vetsu tegema, sealgi ei tundnud ma end turvaliselt, sest need kabiinid olid samuti altpoolt avatud. Pärast läksin ma manager staffi juurde, kes viis mu oma private roomi, pakkus jooke värkke ja kõikke ja võttis mult tunnistuse, ja näitas CCTV'st et äkki ma tunnen selle mehe ära. Kerisime ja pausitasime kuni jõudsime jälile, kes see mees oli, kunas tuli, kunas lahkus ja millega. Ehk basically, kogu informatsiooni temast saime.
Järgmisena tuli sinna politseinik, kes rääkis minuga natuke , siis kogus infot CCTV'st siis rääkis minuga ja pakkus sõitu koju. Sõitsime siis selle megalaheda politseiniku autos koju ja rääkisime kõikidest maailmaasjadest. Eestis ja UK'st ja sõidustiilidest, väga lahe mees oli. Kojujõudes ootas kogu pere meid juba uksel ja Rocky tahtis koheselt kogu menditehnikat näha. Saime omale private ruumi kontoris politseinikuga, andsin talle kogu tunnistuse , jõime teed ja rääkisime niisama juttu. Ütles mulle, et kui see mees ütleb, et ta pole süüdi, siis ma pean minema kohtusse tunnistama.  Ehk siis, eks näis, ootan juba kõnet, et nad ütleks, et mees on tabatud. Sest nad teavad ta aadressi tänu auto numbrile mis CCTV'st oli tuvastatav.
Kui politseinik kõik sai mu poolt kätte, kutsus ta Rocky oma autot ja tehnikat avastama. Rocky mega excited sai käppida absoluutselt igat nuppu, pani sireeni ja tuled tööle, siis sai katsuda handcuffse ja muud kino. Politseinik rääkis siis talle muidugi kuidas kõik toimivad ja nii edasi. Siiani kuulen enda toast kuidas ta räägib , kui äge see kõik oli Buddyle, sest Buddy polnud siis kodus.
Igatahes. Selline oli minu tänane seiklus. Hoidke pead püsti ja norgu, et ikka näeksite riietusruumis kui keegi teie keha jäädvustada soovib. Mina igatahes olin šokis ja värisesin üpris kaua. Siiani kardan, kuhu see materjal läheb, mis ta filmile sai.

3. august jõudsin ma UK pinnale ja kalendrit vaadates märkan, et homme on minu jaoks kuu aega juba siin saarel viibitud.