Elu mujal

Allrighty my mateys. Kätte on jõudnud päev, kus ilmub taaskord kokkuvõte toimunust.
Koolinädala jooksul väga palju ei toimunudki ikka sama, lapsed koju, mängime, sööme ja muud huvitavat midagi. Kusjuures see nädal nii palju koristada polnudki, sest vanemad poisid tahtsid raha teenida ja koristasid ise enamus ajast, muutis minul ainult elu kergemaks.
Reede õhtul vaatasin ma lastega Riot ja seejärel tegin end ops-ops kiirelt valmis. Andy tuli võttis mu minu lemmiktaksojuhiga peale ja sõitsime Watfordi. Teepeal muidugi arutasime kõike Nora eraelust ja muudest asjadest. Andy ja see taksojuht koos võiks panna reaalselt oma komöödiashow üles, sest nii naljakat juttu pole lihtsalt võimalik toota. Igatahes sinna jõudsime, polnud mul õrna aimugi kus asuvad mu hispaania sõbrannad või eesti omad, mistõttu ma ja Andy läksime istusime mõneks ajaks Bedi maha ja ajasime niisama juttu. Seejärel otsustasime liikuda Oceana poole, kuid enne otsustasime teha pubis ühe joogi veel. Samalajal kui me pubis olime nägin ma aknast välja vaadates ühte hispaanlannat maas istumas. Läksin jooksin siis kiiresti välja, et uurida, miks ta istub seal. Kuid oli üsnagi selge, et neiu oli liiga purjus et endaga hakkama saada. Mina ja Andy hakkasime siis ta eest hoolt kandma, ma jooksin kebabiputkasse ja ostsin hunniku vett ja Andy pani tal jope kinni ja tassis teda teise kohta , mugavamasse asendisse istuma. Mingi aja jooksul tuli vabatahtlikke tiim ka appi, kes aitas hoolt kanda siis nende eest. Kui Nora saabus otsustasime Andyga hispanlannad jätta vabatahtlike juurde ja ise edasi minna. Ma muidugi väga kaua Lloydsis olla ei tahtnud, sest suuremat isu alkoholi järele mul polnud.  Nurusin siis lõpuks Andy endaga kaasa Oceanasse. Teepeal nägime et hispaanlanna oli ikka sama koha peal ja tal polnud sugugi parem. Koju ka ei saand minna, sest keegi ei teadnud ta aadressi. Kõrvalpingile tulid siis mingid tüdod istuma keda Andy hakkas seepama ja mõne aja jooksul sai nad nõusse, et nad meiega Oceanasse tuleks. Ootasime siis neid neiusi sada aastat, kuni mul kõrini sai ja otsustasin järjekorda minna, sest kell oli juba reaalselt väga palju.  No muidugi Andy kohtas teepeal teisi neiusi , kellega ta oma aega raiskama hakkas. Sest kui ta ütles neiudele "äkki võtate mu numbri ja kui igav on saate helistada" , mille peale üks neiu vastas "ma tulin poolast siia tööle, sest ma kogun pulmadeks raha". Kusjuures kaalun seda nüüd ka seda korviandmise põhjusena kasutada. Seejärel läksime lõpuks Oceana sabasse, kus Andy oli jumala veendunud et me sisse ei saa, sest kell on juba nii palju ja uksed sissepääsemiseks suletakse. Ah Andy üldse polnud väga sümpaatne selles osas et me Oceanasse läheme. Kui turvani jõudsime sai turvaga jälle nalja visatud, sest eestlased pole siin just igapäevane nähtus. Niisiis kui sisse jõudsime ja tantsima sai hakatud, siis Andy meeleolu kohe muutus ja oli naelutatud tantsupõrandale. Aga kuna üks härra jõudis watfordi liiga hilja ja enam sisse ei saanud , otsustas Andy kurvastusega lahkuda. Õnneks nägin ma seal oma sõpra, kes kunagi minuga rongi ootas kella kuueni ja otsustasin siis temaga oma aega edasi veeta. Samal ajal kui bashmendi biidid möllasid lendas üks neiu läbi kahe kuti potsti põrandale ja rahakott lendas kõrgele õhku samal ajal ja langes täpselt minu kõrvale. Neiu ise vist ei mäletanudki, et tal rahakott oli, tõusis püsti ja hakkas edasi tantsima. Võtsin siis selle üles ja andsin selle tema kätte, tüüp oli imestunud, et tal üldse selline asi oli. Hahha. Noh igatahes. Pärast pidu jalutasin ma siis sama kutiga rongijaama ja ootasime jälle koos kaks tundi rongi. Jõudsin alles pool seitse koju. Väsitav.
Järgmine päev ärkasin uskumatult vara isegi ja otsustasin, et läheks hakkaks juba jõulushoppingut tegema. Võtsingi bussi Watfordi, kus sain ühe hispaania neiuga kokku. Käisime mööda charityshoppe ja ostsime igast pahna ikka. Ma ostsin endale veel riidevärvi, sest üks mu kleit oli glowsticki vedelikuga rikutud, mistõttu otsustasin ma selle üle värvida. Koju jüudsin hakkasingi sellega pihta, tahtsin muidugi asjaga kiiresti ühelepoole saada ja unustasin kätte panna enda kõrval vedelevad kindad. Muidugi olid mu käed pärast sinised ja lihtsa seebi ja vee kooslusel ja karmimagi nühkimise korral see värv keeldus mul maha tulemast. Guugeldasin ka igasuguseid vasteid internetist, kuid ükski neist ei aidanud ja 10-12 päeva oodata kunas mu nahk sureb ja maha tuleb ma ammugi ei tahtnud teostada. Pärast mitmetunnilisi katsetamisi ma andsin alla ja otsustasin olla sinine käsi edasi. Terve päeva veetsin ma toas vaadates filme ja olles niisama, rahulikult, kodus. Pere oli ka ära ja maja oli eriti vaikne. Mingiaeg tuli mulle Gerard külla, kellelt ma siis muidugi uurisin välja, mis toimunud on ja kus ta olnud on ja nii edasi ja saime selgusetud asjad selgeks aetud ja nüüdseks on kõik korras, vist. Suhtleme jälle.

Pühapäeval nohisesin ma rahuliku südamega kella kolmeni ja ärgates avastasin ma ainult Sonny kodust, teised olid ikka veel ära. Niisiis ma istusin oma toas ja nautisin rahulikku pühapäeva. Tegin issiga veel skaibikõne, kes soovitas mul äädikat katsetada sinise värvi puhul. Jumal olgu tänatud, see toimis, kuid mitte lõplikul määral, mõnest kohast on ikka veel sinine aga suurem osa on maas ja käel on ikka inimesetoon olemas. Otsustasin siis Saraga pubisse tähistama minna, ta rääkis mulle oma  sünnipäeva nädalavahetusest ja ma rääkisin talle mis hispaanlased watfordis korraldasid. Mõnus õhtu temaga, nagu alati. Igatahes jah, midagi põnevat nagu polegi, järgmine nädalavahetus lähen ma Birminghami, Meri-Katre juurde ta sünkarit pidama, nii et tuleb põnev aeg.

Olgu.
Esmaspäeval oli Guy Fawkes Day, mis tähendas seda, et koolis, kus lapsed käivad toimus suur üritus. Kohal oli live-bänd, tehti surt lõket, barbecued ja lasti rohkem ilutulestikku, kui Viljandis aastavahetusel. Väga lahe üritus ja kindlasti tasus osa võtta.
Tegelt ma ei taha nädala sisesest ajast rääkida ju. Ja teie ka ei taha lugeda sellest (vist?).
Kuna mul oli reedel vaba päev otsustasin ma neljapäeval teha külastuse Watfordi, kus neiu Nora mind juba ootas. Alutasime Lloydsis kus mõlemad ennast võimalikult kiiresti purjakile ära tõmbasime. Seejärel hakkasime me videosid mu Austraalia sõbrale tegema. Plaan oli tegelt Oceanasse minna, kus tuli välja oli kõigest 100 inimest. Pettunutena läksime tagasi Lloydsi ja nõksutasime puusi liigagi valju muusika järgi. Ega pidu kaua kestnud, kui oli aeg rongile minna. Kui ma rongi ootasin klaasruumis, kõndisid väljas töömehed rõõmsalt ringi. Nagu filmist oleks see moment võetud, kõnnivad sama sammuga kaks tüüpi, mõlemal õlal mingi asjandus ja samal hetkel vaatasid ruumi sisse ja lehvasid. Ei saanud vastu lehvitamata jätta. Kui oli kaks minutit rongini läksin ma välja ootama. Ühel hetkel hakkas muga üks tüüp, kes oli minust 5 meetri kaugusel, rääkima. Küsis mult et ega ma ei pahanda kui ta suitsetab, esiteks tuul oli üldse teises suunas ja üleüldse me olime väljas ja ta oli 5 MEETRI kaugusel. Ilmselgelt ei häirind see mind. Siis ta küsis kus ma käisin jne, üsna selline veider sell oli, nohkari moodi veits. Rongis olid 2 tüüpi kes istusid maas ja rääkisid just omavahel kontserdist, kus nad käisid kui ühel hetkel hakkas see veidervelo nende jutule vahele segama, et teada saada, kus nad käisid. Siis palus ta neil arvata mis muusika talle meeldib (maasistuvate kuttide ilme oli priceless). Kutid siis olid et "I have no idea, man". "Tüüp oli nagu , dubstep obviously". (välimuse järgi ütleks pigem miley cyrus, noh olemuse järgi tegelt rohkem).
Reedel ärkasin ma megahilja ja lihtsalt lasin päeval mööduda tehes mitte midagi.
Laupäeval alustasin ma oma tööpäeva kella 9st ja polnud jõudnud tundigi mööduda kui siinoleku ajal suurim fight hakkas pihta. Mina sain muidugi kõigerohkem kannatada. Lõpuks tuli Saimps koju ja lahendas kõik ära. Seejärel läksin ma lastega high streedile jalutama, noh skuuterdama. Kodus hakkasime vaatama "Edward Scissorhands" ja seejärel Mr.Beani episoode. Tööpäeva lõpus mul oli nii kopp ees, et ma lihtsalt pidin välja saama, tantsima. Kuna Nora läks Windsori ja Sara oli nii läbi omadega, olin ma valmis üksinda minema. Kuskil üheksast võttis üks Andydest minuga kontakti ja küsis kas ma nendega jooma tahaksin minna. Mõtlesin et what the hell, lähen siis. Poole kümnest olid nad mul taksoga järel, kes küsis ajuvabalt palju raha nii väikse vahemaa peale.  Igatahes sinna jõudsime otsustasid Andyd minna ühte 21+ baari, kus nad mind lihtsalt sisse lükkasid , nii et ma ei jõudnud turvale teregi öelda. Tellisime siis ühe joogi, et jutt jooksma saada. Seejärel lahkusime sealt ja läksime järgmisesse pubi/klubisse, mis oli samuti 21+. Olin seekord täiesti fucked, sest turva kontrollis ID-sid. Oli meie kord järjekorras kui turva vaatas Andysi ja seejärel ütles mulle "Sinu ID-d ma tahan näha, vana oled?" Ütlesin 21, millepeale ta ütles, "Tahan ID-d" . Olin fakkfakkfakk. Andsin oma 19-aastase ID , ta ütles mul midagi aga ma ei saand aru. Poisid vastasid "Cheers mate" mõtlesin et okei, kõnnime minema, kõndsin uksest edasi poisid hakkasid sisse minema ja küsisid mult "Laura, where the fuck are you going?". Järelikkult olin siis sisselubatud. Seal meie õhtu sai alguse ametlikult. Jõime mingi 4 tekiilashotti, 2 vodkat redbulliga. Pärast kõike neid jooke avastasime et seal klubis pole mingit tantsukohta, mis oli vastuvõetamatu. Võtsime siis esimese takso mis teele sattus ja poisid käskisid meid kuhugi klubisse viia. Meid viidi kuskile täiesti metsakohta. Klubi oli nagu loss , for real. Esimese asjana läksime insta joogiletti ja ostsime hunnikutes kokse. Ausalt kokkulugematu arv. Tegime Jägerbombe ka, fakk ma vihkan neid "shotte" aga no, kui teiste kulul siis ei ütle mitte mingisuguselegi alkole ei, eriti kui alkohol keres teeb mõttetööd aju asemel.  Selles klubis oli üks tüüp, kes on 89-aastat vana ja ühelt shotimüüjalt saime teada et ta on seal püsikunde, nüüd saab ta seal tasuta riidehoidu ja sissepääse jne. Järgmine nädal peab klubi talle sünnipäeva peo, ta saab 90-aastaseks siis. Väga awesome igatahes. Ma tahan ka vanana elav hing olla ja pidudel oma puusadel nõksuda lasta. Igatahes kui me juba liiga purjus olime, leidsime et läheks äkki siiski koju ära, et alkoholi kere enam vastu võtta ei suuda. Otsustasin et lähen koju , kuigi algselt olin lubanud neile, et lähen nendepoole filmi vaatama.
Pühapäeval olin varakult üleval aga obv mitte piisavalt vara et suitsuhais oma juustest välja pesta. Pidin Saraga kokkusaama ja Londonisse sõitma. Saime kokku ja Londonis me olimegi, esimese asjana läksime me Regent's Parki kust avanes megavaade Londonile. Seejärel läksime Picadillyle kus ma jätsin hispaanlastega hüvasti ja ootasin oma blinddeidi kaaslast. Muidugi Londoni liiklus pani ta hilinema megakaua, mis andis mule väljamõelda hea vabanduse tast lahtisaamise juhuks kui see kohting sitt on. Saingi oma vabandust kasutada, sest juba esimesed 10 minutit veensid mind, et ma ei taha temaga ühte minutitki ka enam koos olla. Peagi hellaski mulle Sara, kes sai mult sõnumi kätte ja palus mul ära tulla, seega jätsin selle kutti sinnapaika ja tormasin Sara ja teiste hispaanlastega shoppama. Pärast shoppamist läksime tshekkisime Harrodsi jõuluvalgustustes üle ja ahhetasime võidu kui ilus see oli. Seal ees mängis üks šotlane pilli kui meie paar hullumeelset neiut läksid sinna tema ette omameelest rahvatantu tantsima , haha , locas!!. Metroojaamas kah, istusid eskalaatoril maha ja unustasid ära, et peagi mahaminek on, sinna siis nad mitmekesti potsti kukkusid üksteise peale hahahaha, elu naljakaim vaatepilt.  Leidsime Saraga, et kell on liiga palju ja me peame megalt jooksma, et rongile jõuda. Jooksime konkreetselt inimestes läbi ja ja eskalaatoritelt üles. Sellist trenni pole küll ammu teinud. Kahjuks jõudsime sinna 1 minut hiljem ja rong oli minekut teinud. Seega meil jäi 59 minutit, et uut rongi oodata. Rongis olles kohtusime veel ühe hispaanlasega, kes elab samuti Kings Langleys. Ajasime temaga juttu siis terve tee. Kui kodupeatuses olime siis otsustasin ma, et ma ei kavatse küll jala kojukõndida, see on mu pesuskäimise aeg mis kõndimisele kulub. Niisiis tellisin ma takso ja maksin talle need 4 poundsi rahuliku südamega. Kodus pistsin enda keha kohe duši alla. Siis sain sõnumi ühelt Andydest, et ta on omadega juba High Streedil, seega rushrushisin ja sain temaga kokku ja läksime tema poole. Valisime filmi ja vaatasime siis mina ja Andyd Stepbrothereid. Pärast seda vaatasime telkut in general. Seal tuli mingi saade Tattoo Addictions vms. Seal oli üks tüüp üsna metal nägi välja ja umbes 30ndates äkki ja tal oli kehal üle 20 MILEY CYRUSE tattood, no jumal halasta mees. Väga loll. Pärast seda oli mingi saade, kuidas mingi kaks gruppi noori läksid Magalufi puhkusule. Ja siis mingi nad olid oma emadele luband et nad mingi väga sitta ei korralda ja pm saate point oligi see, et nende vanemad olid ka tegelt sealsamas ja nägid kõike pealt. Hahaha, no ikka väga haige. No kuskil poole kolmest panin kondimootori koos Andyga tööle ja jalutasime kottpimedas koju. Võinoh, tema saatis mind. Ah nii hea ikka, et siinkandis ka lahedaid inimesi elab. Olen õnnelik. Olge teie ka. Ja kui te pole õnnelikud, siis teadke, et teie teha on muutused te elus ;) .
Mina igatahes olen nii fakin õnnelik et ma siin Inglismaal viibin ja et ma siia töö sain (suur tänu Kristiinale siinkohal). Elu on elamiseks!

Reede tuli mulle Nora ja kompanii taksoga järele, et sõita Watfordi. Seal me läksime esimesse pubisse kus kohe sisseastudes nõuti meie käest vanust. Ütlesime uhkelt oma vanuse mille peale öeldi, et sorri, see on 21 või 24 pubi, et te peate kahjuks lahkuma. Alustasime siis oma õhtut kohatult. Kuna neiu Nora oli juba normilt täis joonud siis ma pidin kiirkorras järele jõudma. Võtsin kolm viinamixeri shotti. Maitse oli sitt neil, ütlen ausalt, üks maitses kui suu loputusvedelik, teine maitses kui lagrits ja kolmas oli nagu mingi veest läbi lastud komm - maitsetu ja rõve. Siis võtsin veel topeltviina jõhvikaga ja kulistasin selle nii kiiresti alla et silm ka ei pilkunud. Ahjaa siis me läksime Bedi, mis oli inimtühi ja ma tellisin jälle topeltviina jõhvikaga, mille ma seekord lasin kahe silmapilguga tühjaks. Edasi läksime Woo-Woosse kus oli väga vähe inimesi, kallid koksid ja vaikus. Enne sisenemist rääkisime muidugi turvadega oma päritolumaast. Nii vahvad on nad siin, nii sõbralikud ja viskavad koguaeg nalja. Mitte nagu meie jobud City turvad. (sorri kui nad teie semud on, olen lihtsalt aus, sest ma olen palju turvasi näinud ja city omad on madalamail kohal). Otsustasime et teeme peo järelnägla hoopis enne pidu ja läksime subwaysse. Ma tellisin ääretult tsillise koosluse ja Nora nagu ikka, midagi lahjat ja küpsise. Mida rohkem me sõime, seda rohkem me täis olime. Iga korraga muutusime valjemaks ja lollimaks. Isegi kassamüüja viilis vaikselt taharuumi, et meid mitte kuulda. Eeniveis, teepeal Oceanasse nägime ratast sildiga Oceana. Küsisime et tere, kas sõitu saab, millepeale vastati et kumm on tühi, muidu saaks ikka. Olime siis noraga väga kurvad ja lonkisime Woo-woo järjekorda. Otsisime siis oma ID-d välja, mille peale turvad ainult naeratasid ja näha ei tahtnudki ja lasid lihtsalt edasi meid. Väga vip tunne oli :D. Läksime siis üleskorrusele kus avanesid mingi aja jooksul Oceana uksed. Oceanasse pääsemisel on alati kotikontroll. Minu kontrollija oli aga niivõrd tuus mees, et lihtsalt vaatas mu avatud kotisuud ja ütles ah, sa tundud tore, mine edasi. No vot siis, eelneval nädalal kontrolliti küll mu kotis kõik vahed ära , rääkimata rahakotist. Ah noo , too oli eit kah.  Võtsime noraga tekiila shotid ja ma vist võtsin viinakoksi ka. Igatahes punuk oli mass ja pidu oli hea nagu alati. Vahepeal panin mingi vägivaldse kutiga möllu ka, kes lihtsalt tiris mind riietest ja kogukehast enda poole, ta vist ei tea mis on time-out.  Põgenesin konkreetselt ta eest ära Edi juurde, kellelt sain teada, et Nora pole ikka vetsust naasnud. Läksin siis otsima teda kuid ei leidnud. Tantsupõrandal läksin Edi juurde ja palusin et ta smsiks või hellaks talle. Kuid teda polnud kusagil. Niisiis passisin ma Edi ja Andydega. Nägin enda kõrval pliksi, kes pani ühe kutiga mölllu , läksin seisin siis nende kõrvale ja näitasin kompaniile, et näe, tal sama kott mis mul. Hiljem märkasin, et too kutt kes mu kotikoopiaga oli, oli sama düüd, kelle huuled enne minu omasi katsusid. Naljakas.  No mingiaeg lendas Nora platsi ja otsustasime, et läheks koju kuna Andyd olid suht fucked up.
Laupäeval ajasin ma endal kargud alla kuskil ühe ajal ja siis lihtsalt loivasin niisama oma toas ringi. Mõtlesin et läheks ostaks endal uue paketi telfile, et netis passida saaks ja läksingi bisspeatusesse, kus juba Sara samuti ootas bussi. Läksime siis koos Watfordi ja saime teiste hispaanlastega kokku. Ehk siis mina ja 5 hispaanlast. Ostsime siidrit ja istusime pargis maha ning tegime shishat. See sai nauditud ostsime glowsticke ja muud lahedat õhtuks. Kuna ma polnud päeva jooksul midagi söönud ja kulistasin 2 viieprotsendilist siidrit kiirkorras alla tundsin ma, et olen suutnud juba enne kella kuut purjakile väiksel määral jääda. Läksime siis mäkki ja rahustasin oma purjusolekut üsnagi tšillise wrapiga. Vahepeal tshekkisin veel Nora mobiilist eelmise päeva videosi ja naersin oma hääletut naeru. Eeniveis, bussis tegime Saraga plaanid minna siis õhtul peole, nora kahjuks ei saanud liituda. Kella poole kümnest siis läksime ostsime oma Sri Lanka semude käest kaks viinamixerit ja läksime bussi ootama. Kuna too oli jälle hilja peal, keerasime korgid lahti ja hakkasime kulistama. Watfordi jõudes läksime istusime parki maha ja kulistasime edasi, kuni rohkem ei jüudnus ja jätsime pooliku pudeli sinna järgmistele. Kuna olime Oceanna guestlistis läksime seisime eraldi järjekorras. Ma ausõna ei tea mitu erinevat ust sinna Oceanasse läheb aga see oli jälle mingi uus nurk minu jaoks. Seal viskas turva veel nalja ühele tüübile "You don't have to wear sunglasses it is not shining inside today". Kuna järjekord cloakroomi oli ajuvabalt pikk, leidsime, et parem viskame oma joped diivanile. Punusime terve õhtu ja ma nägin veel oma kallist ja übernunnut mistajami semu. Kuna ma ta nime üldse ei mäletanud, palusin ma Sarat et ta tutvustaks ja küsiks talt ta nime hahah :D.  Ta semul oli sünna ja sai 21, ma pole elusees vist nii segijoonud inimest näinud. Ta vist ei andnud endale ka aru kui taun ta oli. Aga heas mõttes, sest see oli naljakas. Igatahes peolt me lahkusime Saraga varakult, sest lubasin talle, et lähme bussiga, sest ta peab varakult ärkama järgnev päev. Läksin ostsin teepealt kebabiputkast endale esimesena valmisoleva asja ja külma pudeli vett (ääretult hea otsus mu niigi piinlevale kurgule). Rongijaamas me läksime piletit ostma kui meile rongijaama töötaja ütles, pfh, ärge ostke, ta ei kontrolli, minge sõitke tasuta koju. Ometi tema töö on kontrollida, et inimesed endale ikka piletid ostaksid. Noh, headust siin UK's on palju. Vahepeal oli üks kutt hädas, sest need telefonipostid ei töötand vms ja siis ma ise headusest haaratuna, ulatasin talle oma mobiili, mille peale ta ütles et ma olen ingel ja kõne lõpetades ütles " Thank you, you are a diamond". Kohe lõi seest soojaks kõik. Bussis oli ikka normilt peorahvast võiks öeldagi, et see oli nagu ametlik peobuss, sest kõik seal olid ülesriietatud ja meik suht juba kannatada selle pika tantslemise järel saanud. Igatahes. Lootsime et buss peataks high streedil aga oh ei, rongijaamas. Seega pidime kõmpima mega põiehädas ja pimeduses kodu poole. Mingiaeg kui ma enam ei jõudnud jäin lihtsalt seisma ja vaatasin taevasse kui avastasin sealt täiskuu mille ümber oli valge ring. Sellist asja polnud küll varem näinud ja jäime Saraga sinna 15 minutiks imetlema. Niii ilus oli, ausalt! Koju jõudsin vajusin insta sleepi.
Pühapäev on nagu alati, lebopäev. Toast välja minek on ainult vetsu ja söögi puhul.

Kolmapäeval oli Halloween. Rocky oli mingis tundmatus kostüümis ja Lulu oli nõid.  Kuna Janeyt kodus polnud, oli Simonil täiesti meelest läinud kõike vajalikku osta, näiteks nagu maiuseid, mida Trick or Treatijatale pakkuda. No muidugi tal oli hea, sest ta ise lahkus ju ära selleks ajaks, mis jättis mind üksi ja päris täbarasse olukorda. Võtsin siis kapist mingid tervisemaiused hoopis ja jagasin neid hahaha :D Kujutan ette, et keegi järgmine aasta siia uksetaha vist tulla enam ei taha . Igatahes kui Rocky tuli , istusime all laua taha ja ootasime Lulut, et ma saaks viimaks ometi õhtusööki tegema hakata. Vahepeal otsustasime ka, et kuna meil maiuseid pole, siis täidame tühjad pakid vatiga ja paneme topeltteibiga kinni. Aja möödudes kuulsime Rockyga ülevalt sammumise hääli, olime nii ehmunud aga läksime siiski kontrollima, polnud midagi, ja kui üleval olime jäi see vait. Nii kui alla tagasi tulime hakkas jälle pihta, raadio valjemaks panemine muutis ka selle valjemaks. Üsna hirmus oli, mõelge ise kui 9-aastane laps ja 19-aastane nanny mõlemad nii hirmul ja keegi maharahustamas pole. Kui kuulsime koputust uksele pistsime mõlemad Rockyga kisama. Rocky ei lasknud minust kordagi lahti ka, hoidis ümbert kinni ja liikuda mul absoluutselt ei lubanud. No eniveis, hirm oli kasvanud nii suureks et me konreetselt pistsime majast jooksu Lulu sõbranna maja suunas, lootuses, et nad on kodus. Kodus nad olidki ja ema pakkus meile suppi ja teed ja muffinit.. Üsna armas, vaatasime seal filmi ja siis läksime tagasi koju. Lugesin neile unejuttu ja Lulu vajus mu sülle tuttu. Rocky oli samuti mu õla peal poolunes.
Neljapäeval saabus viimaks Rocky uus tõukekas ja siis nii Lulu kui Rocky olid nii anxious et minna skeitparki, nende õnnetuseks ilm polnud nendega päri ja viskas hunniku vett maapeale. Niisiis kutsuti Luca külla ja passisime toas. Kuni umbes neljani , kui lapsed leidsid, et maapind on piisavalt kuiv ja meid peab skeitparki sõidutama. Pika nurumise järgi andsid vanemad alla ja pakkisid auto tõukekaid ja rattaid täis ja viisidki meid Hemeli skeitparki. Seal lapsed sõitsid edasi-tagasi väsimatult, tundmata seda külma, mis minul varvastest ninaotsani tunda andis. Ometi olin ma veel kõige rohkem riides. Skeitparki tulid veel 3 poissi vanuses 6-14, kes aja möödudes hakkasid mult uurima mu vanust ja päritolumaad. Hiljem küsisid veel kas ma oleksin nõus välja minema, millest tuli neil suur vaidlus, et kellega ma peaksin minema. Igatahes Rocky ja Lulu said mind pärast mõnuga mõnksida. Kojujõudes oli söök õnneks kohe valmis ja mina sain rahus lihtsalt nautida söömise mõnu.
Reede ärkasime varakult, et minna kinno Diary of a Wimpy Kid 3-e vaatama. Kino oli paksult täis ja me pidime leppima teise rea istmetega. Polnudki nii hull, kui esialgu arvasime ja kael ei hakanud ka valutama. Film oli õnneks päris hea. Kodus tegin lastele lõunat ja pärast seda läksime siis jälle skeitparki, seekord siis oli Buddy ka seltsis. Seal ma külmusin kümme korda rohkem ja tundsin kuidas mu väikene külmetus kolmekordistus. Ütlesin lastele ka, et mul on külm ja kutsun isa umbes poole tunni pärast järele, nad ütlesid selle peale , et kui ma nii teen siis ma rikun täiesti nende päeva ära. Hea inimene nagu ma olen, kannatasin teiste nimel siis. Istusin maha ja siis hakkasid teised skeitpargis olijad mu ümber tiirutama ja küsima, kas ma olen vaba jne. Vanuses 6-18 seekord. Siis mingiaeg ma hakkasin kaasa sokkima et pohh yolo, käime tegelt ju, ja siis kutt tuligi võttis ümbert kinni mul ja ütles, jep , me käime, oma semudele. Olin nagu mega peeruke ja mu lapsed olid nagu what the actual heck is going on? Siis kui nad ära hakkasid minema tuli üks kuttidest tagasi mu juurde ja ütles mulle " look into my eyes, look into my eyes" ma siis vaatasin ja tüüp tuli järjest lähemale. Üldiselt mu refleks nii hea pole aga tol korral ma lihtsalt järsult taganesin ja hirmutasin ta ära. Tal oli nii häbi ja karjus oma sõbrale "it didn't work, oh nooo". Ehk siis ta üritas mulle musi teha ja see ei tulnud välja. Mul oli nii kahju tast hiljem , kujutan ette kui kohatu tal olla võis. Aga Sara, mu hea sõbranna hispaaniast ütles selle peale " väga hea, nii ta harjubki tõrjumisega juba varakult". Nii et võib kaaluda seda ka kui teenena :D.