Post 33.

Nädal on jälle mööda saadetud. See postitus ei tule õnneks/kahjuks väga pikk sest midagi suurejoonelist siinkohal ei tule. Võibolla tundub pigem kohati liiga armumula. Võinoh, kindlalt :P. 

Olgu laupäeval alustasin ma hommikut erakordselt vara (kell 9) ja läksin watfordi et endal ripsmehooldus teha, arvestades et mul paremalpool polnud enam midagi alles oli ka tagumine aeg see käik ära teha.  Enne seda soetasin endal Primarkist töllerdamiseks jalanõud ja kodu lebotamiseks põlvikud lipsukestega. Teepeal Victoria Coach Stationsse otsustas mu kott lihtsalt mu õlgadelt gravitatsiooni testimiseks katki minna ja vastu maad prantsatada. Võtsin siis oma sõlmetegemis skillid appi (mida on mul 0) ja panin ta tagasi õlgadele. Bussijaam oli suurem kui Viljandis kuid sama õudne. Õudsamgi, seal lendasid tuvid halastamatult su pea kohal. Ma pole just suurim tuvide fänn. Okei. Üks ilus oli, too oli valge ja ta ei lennanud palju, ta mulle meeldis. Igatahes bussionu oli nii tore ja sõbralik, pani mulle hüüdnime kah "Miss Pretty Smile". Ja kui ta teada sai, et ma esimeses peatuses, mis oli 4 ja poole tunni kaugusel, lahkun oli ta suht kurb. Bussis minu taga see eest istusid kaks suurejoonelist neiut. Nende aktsent oli väga madalast klassist, sellisest, kellest sa tead, et on parem eemale hoida, sest kui sa neile ei meeldi, siis nende rusikatele sa meeldid. Igatahes nende neiude hariduse tasemest ka palju suurt asja polnud. Vähe sellest et nad olid valjuhäälsed, lahkasid läbi kogu kuulsuste listi eraelusi ja feissbuuki postitusi, polnud neil absoluutselt häbi kah. Isegi siis kui üks neiudest otsustas luua tweedi ja pidi selleks oma sõbrannalt kõvahäälselt küsima "How do you spell since" mille peale terve bussirahva pilgud neile läksid, isegi turistide omad. Sõbranna vastas talle "S-I-N-C-E" mis oli muidugi õige kuid kui teine hakkas kahtlema, siis temagi oli, ah ma ei tea kas oli õige. Noh, siis kui mul usk vähemalt ühesse neist tõusma hakkas  kukkus ta kolinal tagasi maha.  Igatahes sinna jõudes tuli mulle Brad vastu ja otsustasime teha romantilise õhtusöögi hoopis kodus filmide saatel. Ootasime reaalselt trammi tund aega, üldiselt on need 10-minutilise graafikuga.  Trammiga jõudsime Altrenchami kust edasi sõitsime koju autos. Filmi iseenesest me palju ei vaadanudki, sest uni sai meist mõlemast võitu üsna varakult.

Pühapäeval me lebosklesime voodis niikaua kuni tuli tahtmine siiski miskit enne mu äraminekut teha. Käisime kutsuga jalutamas ja seejärel sõitsime Altrenchami uisutama. Ütlesin Bradleyle et oh, et ma oskan hästi uisutada, mida ta ei oodanud oli see, et ma tõesti oskan hästi uisutada. Niipea kui me platsile saime panin mina kui tuulispask ees minema ja tema jäi äärde hämmeldunud silmadega mind vaatama. Uisutasin ülejala ja tagurpidi ja tegin muid trikke ja ta lihtsalt oli WOW. Ütles mulle et " when you said good i thought you meant good like you could stand up on iceskates and not fall but I didn't wait you to be that good. Literally you are the best one in here" (seal oli 50 inimest umbes v rohkem). Haha ja parim hetk oli see kui ta lihtsalt tuli ja ma ootasin et ta peatuks, mida ta muideks teha ei oska.  ja siis ta üritas must hoida aga kahjuks ta ei oska ka kukkuda normaalselt lihtsalt siples jalgadega kuni lendas õhku oli seal konkreetselt selili asendis ja potsatas maha. Naljakaim vaatepilt mu elus .  Noh igatahes siis kui me sealt lahkusime ütles ta mulle et "I thought to be romantic and teach you how to iceskate but obviously it didnt come out well since I think you have to teach me." Kahju tast aga noh can't help it when I'm good, ay ? Läksime siis tagasi ta koju kus käisime taaskord Snuffyga jalutamas ja seejärel sõitsime tagasi Manchesteri. Veetsime koos aega rongijaamas, lihtsalt meie kaks ja maailm. Noh muud ei pandki tegelt tähele. Ah ma olen armunud vist ja ma ei hakka parem kirjutama kõike nummipummit seoses tunnetega. Igatahes kõik on super mu jaoks ja koju tulek oli kiire kuid kurb. Kodus sain teada et ei oodanudki mult, et ma töötaks, ja ma tulin just seetõttu varem tagasi Manchesterist, Annoying but oh well. 

Jap, lastel on half-term seega rohkem tunde lastega, but yeah, its fun.