Üheksateistkümnes post mu blogitänaval. Ehk post klubist.

Kuna mul absoluutselt und pole ja seekordne alkoholikogus mu sees on imetillukene, kui üldse eksisteeriv. Otsustasin , what the heck, viin teid siis juba kohe eluga kurssi.
Nimelt läksime täna Noraga klubisse (jah, esmaspäeval!). Esmaspäeviti on students night ja joogid odavamad kui reedeti. Kuid seekord ma õnge ei vajunud ja leppisin kõigest paari joogiga. Mingiaeg saabusid Bedi Nora sõber ja tema sõber. Plaan oli siis selline, et see kutt endiks minuga aga kuna mul ta vastu täiesti keemia puudus ja ta polnud absoluutselt minu maitse järgi inimene (ei räägi ainult välimusest) siis kavatsesin ma ta üsna ruttu oma kannult kaotada. Mingi hetk otsustas Nora lahkuda mistõttu ma puntosingi terve õhtu üksinda. Muidugi mulle pole kunagi üksindus või ülerahvastatus probleem ja tegin seekord selle, mis ma reedel tegematta jätsin. Tantsisin.  Tantsisin vist reaalslet iga inimesega sealt klubist ja ikka täiega nautisime ja laulsime kaasa. Täpselt nagu oma rahvas oleks olnud, kõik võtsid punti. Õhtu lõppedes olin ma jäänud kahe kutiga tantsima, kellega koos ka inimesekombel klubist lahkusime. Seekord ilma saatjata. Istusime maha ja kutid hakkasid arutama et kus nende raha kõik läinud on. Otsisime siis kaardimasinaid, mis kõik olid esmaspäeva õhtuks oma tööpäeva lõpetanud. Poisid siis täiesti hädas, et kuidas koju saada. Rääkisin siis nendega natu ja tuli välja, et üks nendest töötab Dallingus (kohvik, kus mu pere igapäevane külastaja). Rääkisime veel natuke ja kuna neil tõesti rahahäda käes oli, laenasin neil taksoraha. Kutt lubas mul järgmine kord Dallingus tagasi maksta ja veel hot chocolate kauba peale anda. Igatahes. Toredad tüübid. Tagasitee rääkisin terve aja taksojuhiga, kes oli mega tore india papi. Ta inglise keel ei olnud masendav ja ta oli väga muheda jutuga. Ta andis mulle enda kontaktkaardi, et edaspidi, ma saan tema taksoga odavalt koju. Kusjuures oligi odavam , kui teised taksod. Igatahes. Väga hea õhtu oli lõpuks. Mis siis et kurk haige ja nina kinni (nüüdseks jookseb), mind ei takista miski, kui siis mitte uni.