Teisipäeva hommik oli eriti raske mulle, sest kallale oli tunginud külmetus, mille sain rattasõidust pärast higist korvpallimängu. Absoluutselt masendav seis oli ja täiesti võimatu oli mul normaalselt hingata. Pole nii hullult haige olnud sellest ajast saati kui ma põhikoolis käisin. Eeniveis, minu õnneks oli meil megad remonditööd siiski käsil ja suuremat koristust siiski teha ei saanud. Igatahes meil oli vanaema külas, kes mind aitas ja juttu rääkis. Igatahes ma ei oska kuidagi kokkuvõtteid teha ja ega mul eriti teha polegi, sest olin haige ja töötasin terve aeg.
Kahekümnes post mu blogitänaval.
17:22 |
Reede õhtul läksid Simon ja Janey välja kuhugi ja Lulu läks sõbranna juurde sleepoverile. Seega majas olid ainult poisid ja mina. Mingiaeg tuli Sara mul uksetaha, kellega tahtsime wine tastingule minna korraks. Läksime siis Dallingusse ja leidsime, et tegu on liiga fancy värgiga ja see sülitamise värk meil samuti ei istunud. Läksime siis Spari ja ostsime endale siidrid. Mitte purgisiidrid vaid siidrid mis on konkreetselt veini suurustes pudelites ja 5,5 protsendilised. Tulime tagasi minu juurde kus avasime siidrid, võtsime pokaalid ja krõpsud ning panime filmi käima. Muidugi tüdrukute filmiõhtu ei kujuta endast ometi pühalikku filmivaatamist vaid pigem rohket jutuajamist eriti meeste osas. Sara on selline väga lahe au pair Hispaaniast ja temaga tutvudes sa tead, et temaga igav ei hakka. Tema temperament on väga vägev, igakorraga armastan aina rohkem kuidas ta räägib :P. Eeniveis kui film läbi sai avastasin, et Rocky on oma tulevasse tuppa (praegu on seal Janey garderoob ja välivoodi) starfishi kombel magama jäänud. Panin talle teki peale ja ütlesin Sarale nägemist. Laupäeval sain ma mõned tunnid vaba aega, sest Simon ja Janey olid tagasi kodus, samuti Lulu. Kuskil lõuna ajal läksid nad jälle ära ja ma jäin lastega kuni südaööni. Rockyl oli külas Luca ja Lulul naabritüdruk Naomi. Läksin siis selle kamraadiga kooli sest seal oli open-day mis oli muidugi suunatud uutele õpilastele aga kuna tasuta kooki pakuti, siis mina ja paksukesed olime platsis. Läksime käisime klassiruumides ja olime enamus ajast koolihoovis. Rocky mängis korvpalli ning Lulu lihtsalt turnis ja kiikus. Koju jõudsime siis läks Luca koju. Mingiaeg sõime ja siis lapsed vaatasid filmi. Taaskord Pacifier, Rockyle oli see mingi viies kord ja Lulule kolmas. Nad ei tüdine sellest vist kunagi. Pärast seda oli neil uneaeg.
Pühapäeval sõitsin ma rongiga Londonisse, et kohtuda oma sugulasega, kes tõi mulle emme saadetud koti. Kotis oli 4 erinevat sorti vorsti, veisesink, 2 vanavanaema tehtud leiba, 2 pakki kartulimaitseainet, hakklihamaitseaine ja 11 pakki komme. Kandsin siis seda 6 kilost kotti mööda Oxford streeti ja pidin veel shoppama minema, et emmele osta talveks jope ja õele sünnipäeva kingitus. Igatahes vajalikud asjad olemas kõmpisin tuubijaama ja headisin rongijaama, kus õnneks rong juba ootas ja ei pidanudki niisama passima platvormil. Koju jõudsin siis reaalselt tundsin massiivset väsimust. Arvan, et see on see tunne, mis mehed saavad, kui nad käivad naistega poodlemas. Igal juhul kui see on see sama tunne, siis tunnen meestele tõsiselt kaasa ja need mehed kes vastu peavad, müts maha te ees!
Esmaspäeval oli jälle tavaline tööpäev, pärast mida hakkasin ma Norat ümber veenma, et siiski peole tuleks, sest olin just oma küüned ära lakkinud ja muuljuhul oleks see lihtsalt raiskamine. Kui ta nõusse sain siis panin end valmis ja lahkusin majast 12 minutit enne bussi väidetava saabumise aega. Nii kui ma high streedile jõudsin, mis on kõigest paari sekundi tee, nägin ma oma bussi gaas põhjas mööda sõitmas. Noh taaskord veendusin, et bussijuhid omavad täiesti oma graafikut ja teevad vist kõik võimaliku, et varem õhtale saada. Minu õnnetuseks oli tegu viimase Watfordi suunduva bussiga, seega speedisin vähe, et rongijaama minna ja vaadata, mis sealne graafik näitab. Kell oli 21.59 kui ma sinna jõudsin ja viimane ja esimene buss mis oli suunaga Watfordi oli kell 22.44. Lolli peaga hakkasin siis kohe jala WTFi liikuma ja kuskil 100 meetri möödudes mõtlesin, et puhta idioot, ma kõnnin sinna 2 tundi. Seega jalutasin rahulikult tagasi rongijaama ja istusin seal siis oma aja ära. Watfordi rongijaamas sain Noraga kokku, kellega siis headisime Oceanasse. Alguses olime mingi 10-15 minutit järjekorras, et avastada, et oleme vales järjekorras. Kui sisse jõudsime avastasime et tegu on ikka normilt suure klubiga , millel on siis 2 saali. Ühes mängiti Hip-hop, rnb ja bashmenti ning teises klubi,träna ja dubsteppi. Härra Mistajam oli isiklikult kohal, et teha kindlaks, et ikka rahval mõnus vaib sees oleks. Mis ta puhul khuul oli, oli see , et ta luges oma twiite rahvale ette, näiteks üks nolk oli twiitind et ta mängib eriti sitta muusikat mille peale Mista küsis et kus ta asub ja siis kui ta nägi teda ütles et "ma olen dj, ma võin igahetk muusikat vahetada, mida ma ka teen, kuna sinule ei meeldi, siin on su 5 poundsi ja sa võid lahkuda" ja siis andis mees talle viis paundsi. Ja siis ta luges igast muid twiite ka. Eniveis, tshill onkel. Punusime ikka päris palju. Kohtusin seal ühe kutiga ka, kes oli kuskil mujalt, nii et ta pidi Watfordis endal hotelli kinni panema. Pappi on, et peole tulla. Ütles veel et pidi tegelt tol õhtul tööl olema aga ta helistas ja ütles, et on haige. Noh, siin ei ole miski takistuseks, et peole minna. Koju sõitsin ma sama taksoga millega eelmine nädal ja sellel taksojuhil oli nii hea meel, et ma oma lubadust pidasin ja tema takso siiski võtsin. Hea, kui kellegi päevagi ilusaks tegin :P.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)






0 comments:
Post a Comment