Post 26 ehk nädalasisene aeg.

Kolmapäeval oli Halloween. Rocky oli mingis tundmatus kostüümis ja Lulu oli nõid.  Kuna Janeyt kodus polnud, oli Simonil täiesti meelest läinud kõike vajalikku osta, näiteks nagu maiuseid, mida Trick or Treatijatale pakkuda. No muidugi tal oli hea, sest ta ise lahkus ju ära selleks ajaks, mis jättis mind üksi ja päris täbarasse olukorda. Võtsin siis kapist mingid tervisemaiused hoopis ja jagasin neid hahaha :D Kujutan ette, et keegi järgmine aasta siia uksetaha vist tulla enam ei taha . Igatahes kui Rocky tuli , istusime all laua taha ja ootasime Lulut, et ma saaks viimaks ometi õhtusööki tegema hakata. Vahepeal otsustasime ka, et kuna meil maiuseid pole, siis täidame tühjad pakid vatiga ja paneme topeltteibiga kinni. Aja möödudes kuulsime Rockyga ülevalt sammumise hääli, olime nii ehmunud aga läksime siiski kontrollima, polnud midagi, ja kui üleval olime jäi see vait. Nii kui alla tagasi tulime hakkas jälle pihta, raadio valjemaks panemine muutis ka selle valjemaks. Üsna hirmus oli, mõelge ise kui 9-aastane laps ja 19-aastane nanny mõlemad nii hirmul ja keegi maharahustamas pole. Kui kuulsime koputust uksele pistsime mõlemad Rockyga kisama. Rocky ei lasknud minust kordagi lahti ka, hoidis ümbert kinni ja liikuda mul absoluutselt ei lubanud. No eniveis, hirm oli kasvanud nii suureks et me konreetselt pistsime majast jooksu Lulu sõbranna maja suunas, lootuses, et nad on kodus. Kodus nad olidki ja ema pakkus meile suppi ja teed ja muffinit.. Üsna armas, vaatasime seal filmi ja siis läksime tagasi koju. Lugesin neile unejuttu ja Lulu vajus mu sülle tuttu. Rocky oli samuti mu õla peal poolunes.
Neljapäeval saabus viimaks Rocky uus tõukekas ja siis nii Lulu kui Rocky olid nii anxious et minna skeitparki, nende õnnetuseks ilm polnud nendega päri ja viskas hunniku vett maapeale. Niisiis kutsuti Luca külla ja passisime toas. Kuni umbes neljani , kui lapsed leidsid, et maapind on piisavalt kuiv ja meid peab skeitparki sõidutama. Pika nurumise järgi andsid vanemad alla ja pakkisid auto tõukekaid ja rattaid täis ja viisidki meid Hemeli skeitparki. Seal lapsed sõitsid edasi-tagasi väsimatult, tundmata seda külma, mis minul varvastest ninaotsani tunda andis. Ometi olin ma veel kõige rohkem riides. Skeitparki tulid veel 3 poissi vanuses 6-14, kes aja möödudes hakkasid mult uurima mu vanust ja päritolumaad. Hiljem küsisid veel kas ma oleksin nõus välja minema, millest tuli neil suur vaidlus, et kellega ma peaksin minema. Igatahes Rocky ja Lulu said mind pärast mõnuga mõnksida. Kojujõudes oli söök õnneks kohe valmis ja mina sain rahus lihtsalt nautida söömise mõnu.
Reede ärkasime varakult, et minna kinno Diary of a Wimpy Kid 3-e vaatama. Kino oli paksult täis ja me pidime leppima teise rea istmetega. Polnudki nii hull, kui esialgu arvasime ja kael ei hakanud ka valutama. Film oli õnneks päris hea. Kodus tegin lastele lõunat ja pärast seda läksime siis jälle skeitparki, seekord siis oli Buddy ka seltsis. Seal ma külmusin kümme korda rohkem ja tundsin kuidas mu väikene külmetus kolmekordistus. Ütlesin lastele ka, et mul on külm ja kutsun isa umbes poole tunni pärast järele, nad ütlesid selle peale , et kui ma nii teen siis ma rikun täiesti nende päeva ära. Hea inimene nagu ma olen, kannatasin teiste nimel siis. Istusin maha ja siis hakkasid teised skeitpargis olijad mu ümber tiirutama ja küsima, kas ma olen vaba jne. Vanuses 6-18 seekord. Siis mingiaeg ma hakkasin kaasa sokkima et pohh yolo, käime tegelt ju, ja siis kutt tuligi võttis ümbert kinni mul ja ütles, jep , me käime, oma semudele. Olin nagu mega peeruke ja mu lapsed olid nagu what the actual heck is going on? Siis kui nad ära hakkasid minema tuli üks kuttidest tagasi mu juurde ja ütles mulle " look into my eyes, look into my eyes" ma siis vaatasin ja tüüp tuli järjest lähemale. Üldiselt mu refleks nii hea pole aga tol korral ma lihtsalt järsult taganesin ja hirmutasin ta ära. Tal oli nii häbi ja karjus oma sõbrale "it didn't work, oh nooo". Ehk siis ta üritas mulle musi teha ja see ei tulnud välja. Mul oli nii kahju tast hiljem , kujutan ette kui kohatu tal olla võis. Aga Sara, mu hea sõbranna hispaaniast ütles selle peale " väga hea, nii ta harjubki tõrjumisega juba varakult". Nii et võib kaaluda seda ka kui teenena :D.